vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada ka kahes kategoorias keskkonnanõuded keskkonnaohtlikele rajatistele,
taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Põhjavesi on nt kaitsmata karstialadel, alvaritel ja aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus. Suur osa Põhja- ja Kesk-Eesti põhjaveest on kaistmata. 30. Kus avanevad Eestis aluskorra kivimid? Eestis ei avane aluskorra kivimid.
15 Põhjavee kvaliteedi säilitamine Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Põhjavee kaitstuse määra on jagatud kuni kuude kategooriasse
Nitraatiooni sisaldus on Põltsamaa piirkonna paeplatool ligi kaks korda suurem kui Pandivere kõrgustikul. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada ka kahes kategoorias keskkonnanõuded keskkonnaohtlikele rajatistele, põllumajandustootmisele,
annaabi.ee 
