Kaevetööde tegemiseks allmaakaevanduses või karjääris on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani.Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud, lisaks pumbatakse vett ära ka kaevanduskäikudest. 92.Põhjavee reostusoht sõtlub sellest, mida kiiremini vesi kivimtes edasi liigub. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeglases liikumises.Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel.Põhjavesi on ohustatud reostatusest karstialadel,isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. PILET nr 1 1. Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 2. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 3. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 4. Näidake kontuurkaardil Põhjamerd, Pürenee mäestikku ja Induse jõge. PILET nr 2 1. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2
valgeid niidikesi. Mõne päeva pärast tekib tabandunud piirkondades valkjas või hall vatitaoline katt, mis koosneb seeneniidistikust ja nekrotiseerunud epiteelirakkudest (joonis 41, foto 27). Saproleegniad võivad tungida edasi nahaalustesse kudedesse, lagundada need ja jõuda siseorganiteni. Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad. Üldiselt on haigusel sekundaarne iseloom, sest primaarseks põhjuseks on ümbritseva keskkonna tingimuste halvenemine, infektsioon ja invasioonihaigused, traumad joonise. Täiesti terved kalad heades tingimustes saprolegnioosi ei haigestu. Looduses on saprolegnioosi allikaks väiksemate veeloomade, putukate ja kalade laibad. Diagnoos pannakse haigestunud kalade välise vaatluse ning
valgeid niidikesi. Mõne päeva pärast tekib tabandunud piirkondades valkjas või hall vatitaoline katt, mis koosneb seeneniidistikust ja nekrotiseerunud epiteelirakkudest (joonis 41, foto 27). Saproleegniad võivad tungida edasi nahaalustesse kudedesse, lagundada need ja jõuda siseorganiteni. Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad. Üldiselt on haigusel sekundaarne iseloom, sest primaarseks põhjuseks on ümbritseva keskkonna tingimuste halvenemine, infektsioon ja invasioonihaigused, traumad joonise. Täiesti terved kalad heades tingimustes saprolegnioosi ei haigestu. Looduses on saprolegnioosi allikaks väiksemate veeloomade, putukate ja kalade laibad. Diagnoos pannakse haigestunud kalade välise vaatluse ning
annaabi.ee 
