Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rennidest" - 3 õppematerjali

Puittarindid
26
pdf

Puittarindid

varasemate ehitusmääruste kohaselt. ● Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). ● Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. ● Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. ● Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast. Joonis 2.15 Katkenud vihmaveetoru korral satub välissein suure veekoormuse alla. Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid Joonis 2

Ehitus → Ehitus
33 allalaadimist
Praktika aruande individuaal osa
14
doc

Praktika aruande individuaal osa

teine on avarii asend. Õhu sissepuhumine oleneb ruumi mõõtmetest ja kujust, sammuti ka ventilatsiooni tüübist ja ventilatsiooni renni parameetritest. Ajami teine ülesanne on eri olukorra puhul ennast kiirelt ümber lülitada juhul kui peaks tekkima tulekahju ja ta saab tulekahju süsteemi haldavalt andurilt selleks teate. Selle eesmärk on takistada tulekoldesse hapniku saabumist ja hapnik ventilatsiooni sissepuhke rennidest tagasi imeda. Tulekahju reziimis toimub paraleelselt sissepuhke ümberlülitamisega välispuhkeks ka väliste õhukappide muutus nii, et ventilaator ei peaks töötama vastu tuule suunale ja väljapuhutav õhk väljuks takistuseta. Reveseerimisahelaga mehaaniliselt seotud kontakt annab teada reveseerimisest ja sellega blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse. (Näidatud joonis 3 paremal poolel). Joonis 3

Muu → Praktika aruanne
163 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste (RT 59 – 1932, art. 495) kohaselt. Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, kivikatustel ja profiilplekist katustel. Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast. 47 Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk-katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959). Sademevee äravoolusüsteemi ülesanne on koguda katuselt vesi kokku ja juhtida see maapinnale hoonest eemale. Katkine sademeveesüsteem (torud, rennid) soodustab vee

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun