suguvõsale, pannes sellega aluse Rakvere mõisale (Schloß Wesenberg). Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone.
puittorni asemele kivitorn, mille kogupikkus on 61,4 meetrit. Lammutati kiriku lõunaukse ees olnud sandikoda, aknaavasid laiendati allapooled, samuti raiuti tunduvalt suuremaks kooriruumi ja pikihoone vaheline võidukaar, kantsli kohale paigaldati kõlaräästas. (P. Eberhard "Mõned teated Wäike-Maarja kirikust ja kihelkonnast" Viru Praostkonna Jõulu-Leht 1926). Altariruumi põhjaseinas on suur paekivist hauaplaat 17. sajandist. 1902. a laskis Vao mõisa üks vanapreili von Rennenkampff kunstnik Ernst Friedrich von Liphartil (1847-1932) maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust. Aastatel 1941-1991, 50 aastat rasketes okupatsiooniaja tingimustes teenis kogudust August Villem Laumets. 1991-1993 oli diakoniks Teet Korsten, 1991-1996 hooldusõpetajana Enn Kivinurm ja 1996-2002 Tauno Teder. 2002-2009 teenis kogudust Ahto Mäe. Alates 1. septembrist 2009 on koguduse hooldajaõpetajaks Enn Salveste. EELK Simuna püha Siimona ja Juuda kogudus
et Venemaa alustaks pealetungi Ida-Preisimaal, mida jeti kaitsma vaid ks armee kaheksast. 8. armee koosnes neljast korpusest ja hest ratsavediviisist ning seda juhatas Max von Prittwitz und Gaffron, kes vahetati peale esimesi kokkuprkeid vlja Paul von Hindenburgi vastu. 8. armeel tuli vastu seista lekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku heksast korpusest ja seitsmest ratsavediviisist. 1. armeed juhatas kindral Aleksandr Samsonov ja 2. armeed kindral Paul Georg von Rennenkampff. 15. augustil letasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria jrvistu, mis vimalas sakslastel anda lk mlemale Vene armeele eraldi. Jrgnenud Tannenbergi lahingus (23.30. august) piirasid Saksa ved mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" vi "kotte", mis moodustusid sageli II maailmasja ajal, esines I maailmasja ajal sna harva. Lahingu kigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna
annaabi.ee 
