Renessanss III ja IV põlvkond III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad. Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muusikalist väljendust. 15.- ja 16.
Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois · III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muusikas täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust.
ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Ajajärku võib kirjeldada neogooti reaktsioonina vararenessanssile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois · III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muus.s täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus