Pole probleemiks suhelda inimesega teisel pool maakera, nagu ta asuks sealsamas. Varasemad sõjad teistes riikides ei puutunud niivõrd meisse kui praegu: kasvanud ja kiirenenud infovahetus on suurendanud piire ja enam pole meie koduks vaid meie riik, vaid kogu maailm. Kaitsta tuleb kogu maailma ning selle tõttu on oluline leida lahendus ka teiste riigi probleemidele lisaks meie endi omadele. Võrreldes varasemate ajastutega on meie infoajastu edasi arenenud metsiku kiirusega. Keskajal ja renessanssiperioodil võtsid muutused aega aastaid ning aastasadu. Praegu on kaks aastat vana tehnika juba ajast ja arust. Kõigil on kiire ja tormatakse muudkui edasi millegi tundmatu suunas, sest praegusest ei piisa. Vastused küsimustele on olemas juba enne seda, kui küsimus on esitatud. Inimestel pole aega peatuda ja mõelda, sest neil ei ole enam vajadust. Üleilmastumine on läbi arutanud juba kõik probleemid ja nende aspektid ning vastused Google otsingumootorisse üles riputanud.
Naer ja narrus olid viisid, kuidas oma mõtteid vabalt avaldada ilma, et oleks pidanud kartma repressioone. Naer on parem kui nutt. Montaigne oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane. Tema tuntus rajaneb eelkõige tema teosel "Essais" mis pani aluse esseekirjandusele. Montaigne ütles, et tõde ja vale on relatiivsed. Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. Kõik kultuurid on erinevad, neid ei saa võrrelda üks-ühele. Renessanssiperioodil hakati mõistma erinevate kultuuride eripärasid. Enesepildi otsing, mida Montagne ühendab eelarvamuste hävitamisega, on vähendatud kultuuri sokikogemusele. Relativismi ülesanne, mida ta päriselt kunagi täies mahus ei saavuta, on antropoloogi eemaldada kindlate kultuuride ahelatest. "Tormis", mida võib tõlgendada Shakespeare'i viimase hinge mõistmisele pühendatud traktaadina, jagunes hing kolmeks, renessansi konspetsiooni järgi: vegetatiivseks, tundlikus ja ratsioonaalseks.
humanism ja huvi antiikkultuuri vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest lääände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased, nagu Erasmus Rotterdamist, hispaanlased, näiteks Cervantes, ja inglased Shakespeare, Thomas More'iga jt eesotsas. Renessanssiperioodil tõrjusid rahvuskeeled välja ladina keele, zanridest viljeleti novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui filosoofia poolest kordumatu teos
annaabi.ee 
