Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja
Täiesti vaba antiigi mõjudest ja harmooniliseim skulptuur Michelangelo algusperioodi loomingus on ,,Pietà" Rooma Peetri kirikus (1500). Valmistatud ühest marmorplokist Mida looming endas peidab on see, et Madonna kurbus see tähistab klassikalist idealismi ja kristlikkut vagadust ning tema väljasirutatud käed leppimist saatusega 1504 valmis kolossaalne marmorist ,,Taavet" (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria'lsümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. ,,Taavet" tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas Julius Teise hauamonument.ja Mooses selle üks osa Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat) · Maailmaloomisne ja Noa lugu. · Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid;
aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ning suri 2. mail 1519. Prantsusmaal, Clouxis. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning
Micelangelo kunstnikukskujunemisel oli väga tähtis roll tutvumine Medicite antiikskulptuuridekoguga ja Masaccio freskode stuudium Barnacci kabelis. Täiesti vaba antiigi mõjudest ja harmooniliseim skulptuur Michelangelo algusperioodi loomingus on ,,Pietà" Rooma Peetri kirikus (1500). A. 1504 valmis kolossaalne marmorist ,,Taavet" (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria'l), teos, mis sümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. ,,Taavet" tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat), mis kujutavad maailmaloomist ja Noa lugu. Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; kolmnurksetesse
● Micelangelo kunstnikukskujunemisel oli väga tähtis roll tutvumine Medicite antiikskulptuuridekoguga ja Masaccio freskode stuudium Barnacci kabelis. ● Täiesti vaba antiigi mõjudest ja harmooniliseim skulptuur Michelangelo algusperioodi loomingus on „Pietà“ Rooma Peetri kirikus (1500). ● A. 1504 valmis kolossaalne marmorist „Taavet“ (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria’l), teos, mis sümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. „Taavet“ tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. ● Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat), mis kujutavad maailmaloomist ja Noa lugu. Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; kolmnurksetesse