purskkaev, teraasid, huvitavalt regulaariaiga liituv ja vastandiks olev park. c. Vignola ehitas ka teise aia Capraraola Palazzo Farnese d. Boboli aia Firenzes lasi ehitada Medici suguvõsa arhitekt Bartolomeo Ammannattil (elas 1511-1592) e. Suvilapiirkonda Frascati rajas C. della Porta kardinal Aldobrandini käsul 1598 Villa Aldobrandini. 9. 18saj. on toimunud aedade kiire häving, meenutavad hiilgeaegu ainult veesüsteemid. Hispaania renessansiaed 1. Hispaanias oli küll kaunied aedu kuid polnud oma aiakunsti. Järgiti Itaalia eeskujusid, kõik tähtsamad aiad kavandasid Itaallased. Mõned omadused siiski iseloomustava hispaania aedasid. Renesassaed algas tegelikult alles kuningas Carlos I (Karl V valitses 1517-1556), ta oli suur botaanikaharrastaja. Mauride ehitatud kindlus Sevillas Alcazar ehitati Carlos I ajal ümber, mis osaliselt veelgi nätavad, mõjutatud Itaalia stiilist. Samuti oli mõjutataud tema rajatud aed
mitmekesisus; tehnilised lahendused, arhitektuuri ja vee kasutamine jne; vaated, metsaga kaetud alad. Keskkond on tähtis. Aia kujunduses on tähtsad esiteks aia erinevad osad ja neis sisalduvad elemendid, mida on võimalik mõõta, loendada, nimetada ja kirjeldada. Teiseks on oluline kompositsioon: kuidas on aia osad omavahel ühendatud, teede ja telgede süsteem, vaated, üksteisele järgnevad elamused. Iga itaalia renessansiaed koosnes kolmest osast: 1) orto - lillede-rohttaimede aed, 2) viljapuuaed ja 3) bosco - mets. Need kolm osa esindasid tollal kasutatavaid taimekategooriaid. Terrassid, trepid, müürid: aia arhitektoonilised osad. 12. Kirjelda lühidalt tüüpilist barokkaeda Prantsusmaal * Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon
peegeldab ehituste vormi ja harmoneerub nendega. Kõik aiad polnud nelinurksed, esines ka ringikujulisi (Padova botaanikaaed), ovaalseid, kaheksanurkseid jt, aga see oli üsna haruldane. Ovaal muutus aga 16. saj. teisel poolel väga populaarseks: seda kasutati muru, küngaste, kalatiikide, purskkaevude ja peenarde kujunduses. Geomeetria pärines antiikkirjandusest, eriti Vitruviuse teostest. Antiigist on pärit ka amfiteatrid, hipodroomid jms (Pliniuse Villa Tusci) (Hellström 1997). Renessansiaed oli ümbritsetud (kõrge) müüriga, mis oli alati taimedega kaetud (ronitaimed, võrestikule kinnitatud pügatud puud). Müüri võis asendada teinekord kõrge hekk (~2 m), vahel lisaks ka kraav. Aeda poolitas tihti peatelg, mis oli kujundatud varikäiguna või pergolana. See võis viia ka aiast välja, olles palistatud puudereaga. Sellega ristuvad teljed - varikäigud või hekkidest ääristatud teed - jagasid aia ruumilisteks osadeks
annaabi.ee 
