Metstoa 1,7ha 14m Hea - Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud (Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013). Joonis 3. Männimets V. Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused Kõrvemaal on võimalik osaleda erinevatel üritustel ja aega sisustada mitmete tegevustega näiteks matkamine, kultuuriõhtud ja spordisündmused lisaks veel palju kohapeal pakutavaid teenuseid.
2. Rähksed rendsiinad K: karbonaatsed mullad valkjashallil moreenil, veerismoreenil, Põllumajanduses üles haritud üksnes Kh´´´ fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Põrandpaas asub sügavamal kui 30 cm Ülejäänud loometsad, kadastikud Calcaric Regosols, Calcaric Cambisols (WRB), Rendollic Eutrochrepts, Lithic Rendolls, Loometsad paepealsetel rendsiinadel kuuluvad osalt kaitse, osalt hoiumetsade alla Typic Rendolls (ST) 1. lagedaks raiumisel ei saavutata hõlbsasti metsa, kuivavad läbi 2. Mets kaitseb paepealseid atmosfääri saaste eest (põhjavesi lähedal) Paepealsed rendsiinad Kh
liustikujõe- ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%), mullaharimisega huumusesisaldus väheneb (4–2%-ni). Väga õhukesi muldi ei saa põllumajanduses kasutada. Kõige rohkem on õhukesi (lamedail kühmudel ja künnistel või tasandikel) ning keskmise sügavusega rendsiinasid (tasandikel või lamedates nõgudes ja lohkudes). Gleistunud rendsiinad asuvad madalamatel pinnavormidel, on lühikest aega kevaditi ja sügiseti liigniisked, suvel sageli põuakartlikud. Rendsiinadel on happeliste saasteainete suhtes suur, leeliste saasteainete suhtes väike puhverdusvõime. Koresusest tuleneva hea veeläbilaskvuse tõttu on põhjaveed nõrgalt kaitstud. Rendsiinadel kasvavad metsad haigestuvad kergesti ja on altid tuuleheitele. Leostunud ja leetjad mullad on kujunenud kollakashallil ja punakaspruunil moreenil, neid on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis, kohati ka kõrvu rendsiinadega Põhja- ja Lääne- Eestis
annaabi.ee 
