põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile (igakuisteks makseteks). Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast lähtudes, olenevalt sellest, kumb on lühem. Ostjate ettemaksud, mis on makstud kaupade või materjalide eest enne kauba saamist, kantakse laekumisel raamatupidamisprogrammi. Ettemaksu saamise lausend:
VÕS ei erista üüri- ja rendilepinguid mitte lepingu objekti järgi, vaid lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Nüüd võib üürilepingu objektiks olla nii eluruum kui ka äripind. Ning vastupidi: rendilepingu objektiks võib olla nii elu- kui ka äriruum. Olenemata sellest, mida üüritakse, annab üürileping üürnikule vaid õiguse üüritavat asja kasutada (VÕS N 271). Rendilepingu puhul on rentnikul seevastu lisaks õigusele renditavat eset kasutada ka õigus saada rendiesemest selle korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja (VÕS N 339). Vili võib olla õigusvili või loodusvili. Üüri ja rendi erinevust illustreerib ilmekalt õunapuu rendile või üürile andmine. Juhul, kui üürida õunapuu, saab üürnik õiguse ja võimaluse õunapuud vaadata ja seal otsas istuda, kuid õunu üürnik endale ei saa. Rendilepingu puhul kuuluksid ka õunad rentnikule.
Firma põhitegevuseks on kinoteenuse pakkumine. Talle kuuluvad mitmed meelelahutuskeskused üle riigi territooriumi. Peale kinoteenuse pakkumise nimetatud meelelahutuskeskustes, tegeleb firma ka ruumide rendiga teistele meelelahutusteenuste pakkujatele (kohvikud, mängusaalid jne., aga ka tasulised autoparklad jms.). Firma tegutseb seega üle kogu riigi. Sel on hulk filiaale, millest igas kino ning hulk teistele meelelahutusettevõtetele renditavat kinnisvara. Ettevõtte äristrateegia näeb ette kogu kinnisvara haldamise ning rentimise viimise ühtse jälgitava süsteemi alla. Samuti automaatse piletite broneerimise süsteemi loomist ja kogu piletimüügi koondamist ühtse jälgimise alla. Projekti kaudseks tellijaks on kinodeketi juhatus. Tellija, tulevase infosüsteemi otsene omanik, soovib arenduse tulemusena saada registersüsteemi oma põhi-
annaabi.ee 
