jääkidest moodustunud ahelas. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). Denatureerumine hapete, aluste, soolade ning orgaaniliste vedelike toimel võivad valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine. Monomeer väikese molekulmassiga aine, osaleb polümerisatsioonis. Polümeer suure molekulmassiga aine mis koosneb kovalentsete sidemetega ühendatud korduvatest struktuuri üksustest. Liitumispolümerisatsioon tekib monomeeride liitumisel ainult polümeer. Polümerisatsiooniaste näitab elementaarlülide arvu polümeeris. Polükondenstsioon tekib lisaks polümeerile madala molekulaarneaine. Elementaarlüli monomeerile vastav rühmitus polümeeris.
tal tuleb võidelda ka nende haigustega, millega terve organism saaks lihtsalt hakkama. Kui aidsihaiget ARV- rohtudega ei ravita, jääb tal elada loetud arv päevi. 14.Miks on hea see, et valgumolekul võib de- ja renatureeruda? Ehk siis mis tähtsus on valgu molekuli struktuuridel? Denatureerumine hapete, aluste, soolade ning orgaaniliste vedelike toimel võivad valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine. 15.Mis on nukleiinhapped? Näited. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA ja RNA 16.Mis on DNA? Mis on selle monomeerideks? Mis nukleotiidid on DNAs? DNA on polümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. (A,T,C,G)Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 17.Kuidas DNA puhul komplementaarsus välja näeb? A ja T ning G ja C 18.Miks on DNA oluline? Kus see asub
Kollageen, keratiin, müosiin. Globulaarvalk- korrapäratu keraja molekuliga ja sageli veed lahustumatu. Ensüüm, antikeha, valguline hormoon Valkude omadused Temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel, denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub, renatureerumine- valk võib end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused. Mis toimub valkudega organismis? Mida tuleb arvestada toitumisel? Lõhutakse aminohapeteks ning sünteesitakse uuesti. Kasut valkude ehitamisel. Tuleb iga päev süüa piisavalt loomset valku sisaldavat toitu. Oluline on toiduaine aminohappeline koostis (kasulikud on piimavalk, loomaliha (filee), kala (tursk)). Peab sööma piisavalt loomset valku sisalduvat toitu
Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad Täisväärtuslikud valgud (loomsed valgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid organismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades 2. Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit, Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes. Inimese keha on ülesehitatud aminohapetest. 4
annaabi.ee 
