arvamus arstidestkohe parans. o Juhtum kannab narratiivi loogikat: sellega suunatakse tegelase mõtted ratsionalistliku maailmavaate poole. o Kasutatakse raskeid aga läbipõetavaid haigusi, et tegelane hindaks ümber oma senise elu. Enne realismi või naturalismi haigusi kirjanduses ei kirjeldata. Mingid haigused ka koomika loomisel. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) 1882 Ernst Renani kõne Sorbonni ülikoolis ,,Mis on rahvus?" o Eeldus: rahvus on uus ajalooline mõiste. o Varem inimeste karjad, keda juhtisid jumalikud tegelased, siis kuningriigid, rahvusriigi mõiste hakkas kujunema pärast keskaja lõppu enne uusaja algust rahvuse mõiste ei toimi. Selle järgi ei identifitseerita ennast. Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule.
kuid ta jäi uuetele võimudele Robespierre'i kukutajana ,,märkamatuks" 32 Hébert [e´beer], Jacques René (1757-1794) ajakirjanik ja Pariisi Kommuuni aktiivne liige; oma ajelehes "Le Père Duchesne" õigustas 2. septembri tapatalguid; Marie-Antoinette'i ülekuulamisel, esitas viimasele rõvedaid ja siivutuid küsimusi, mida ei häbenenud ära trükkida ka oma ajalehes; tema ja Chaumette'i kohta kehtib 19. saj. ajaloolase Ernest Renani lause: "Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!"; giljotineeriti märtsis 1794 33 Chaumette [so´mett], Pierre Gaspard 1763-1794) pääses Pariisi Kommuni koosseisu 9. aug. 1792.a. hilisõhtul Dantoni korraldatud erakorralisel linnavalitsuse istungil; peagi linnavalitsuse prokurör; keelas kaardimängu avalikes asutustes; propageeris kartulikasvatust Pariisi parkides, 4. okt
kuid ta jäi uutele võimudele Robespierre’i kukutajana „märkamatuks” 32 Hébert [e´beer], Jacques René (1757-1794) – ajakirjanik ja Pariisi Kommuuni aktiivne liige; oma ajelehes “Le Père Duchesne” õigustas 2. septembri tapatalguid; Marie-Antoinette’i ülekuulamisel, esitas viimasele rõvedaid ja siivutuid küsimusi, mida ei häbenenud ära trükkida ka oma ajalehes; tema ja Chaumette’i kohta kehtib 19. saj. ajaloolase Ernest Renani lause: “Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!”; giljotineeriti märtsis 1794 33 Chaumette [šo´mett], Pierre Gaspard 1763-1794) – pääses Pariisi Kommuni koosseisu 9. aug. 1792.a. hilisõhtul Dantoni korraldatud erakorralisel linnavalitsuse istungil; peagi linnavalitsuse prokurör; keelas kaardimängu avalikes asutustes; propageeris kartulikasvatust Pariisi parkides, 4. okt
Rõhutas just Saksamaa missiooni Euroopa kultuuropärandi kandmises, kuid seda pole võimalik täita ilma poliitilise võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev Räägitakse subjektiivsest ehk polünteristlik koolkond(?). Subjektiivse koolkonna olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus.