Teab kvaliteedinõudeid autokerede remondile, hooldusele ja autoplekksepa töödele. Oskab lugeda tehnilisi jooniseid ja skeeme. Sooritada tehnilisi mõõtmisi. Tunneb autokerede remondi- ja hooldustööde ning plekksepatööde tehnoloogiat. Oskab kasutada autokerede töötlemisel ja plekksepatöödel kasutatavaid remondi- ja hooldusmaterjale. Ennetada tehnoloogilisi vigu autokerede töötlemisel ning plekksepatöödel. Selgitada välja autokerede remondivajadust. Oskab hinnata töömahtu, kavandada tööde järjestust, teha korrosioonikaitset ja tõrjet. Tunneb autoplekksepatööriistu ja seadmeid, nende kasutamise põhimõtteid. Oskab keevitada. Hea autoplekksepp laiendab pidevalt oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Oskab lahendada probleeme ja analüüsida erinevaid situatsioone. Vastutab oma tööülesannete eest. Tahan saada heaks autoplekksepaks.
MOOTORI REMONT MOOTORI TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMINE Mootori seisukorda ja remondivajadust hinnatakse Auto läbisõidu järgi Varasemate remonditööde järgi Õlikulu ja õlirõhu järgi Kompressiooni järgi Võimsuse järgi Kütusekulu järgi Mitmesuguse müra ja kloppimise järgi Auto läbisõidu mõju Õlikulu hakkab märgatavalt suurenema pärast 200 000...250 000 km läbisõitu. Kulu suurenemisega kaasneb tavaliselt ka heitgaaside sinakas suits. Kui läbisõit on väike ja leket ei ole, viitab see kolvirõngaste, silindrite, kolbide,
On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2. Autotehnik Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont ja hooldus. Autotehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning paljude teiste kataloogide ja juhendmaterjalide kasutamist. Tehniku töö eeldab, et ta oskaks määrata remondivajadust ning tehnoseisundi kontrollimist. Seejärel likvideerima need vead. Kes tahab hea autotehnik olla selle isikuomadused on väga erinevad. Autotehnik peaks olema loogilise mõtlemisega, visuaalne mälu. Kindlasti peaks ta olema lahke, hea tujuga, tolerantne, korrektne ning ka täpne. Autotehnikul peaks olema füüsilise koormuse taluvus, hea tervis, meeldiv ja korrektne välimus, liigutuste hea koordinatsioon. Autotehnikul on head erialased teadmised. Samuti peaks autotehnikul
ning selle asemel valiti uuringu objektideks kortereid Viljandist, kuna sealses elamufondis on rohkem puitkorterelamuid. Korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute küsimused puudutasid korteri tehnilist seisundit, ruumide kasutust, rahulolu sisekliima ning soojusliku mugavusega. Lisaks olid küsimused suunatud kütte- ja ventilatsiooniprobleemide ning niiskusrežiimi välja- selgitamiseks, kuid vaadeldud oli ka müra- ja terviseprobleeme ning korteri remondivajadust. Osa küsimusi eeldas ja võimaldas täpset vastust millegi olemasolu või ilmnemise kohta (ja-ei põhimõttel). Samas olid ka küsimused, kus vastused tuli asetada etteantud skaalale ühest äärmusest teise (näiteks soe-külm; värske-umbne õhk). Elanike käest ei küsitud mingeid ’rahalisi’ andmeid ei leibkonna ega korteri ülalpidamiskulude kohta. Korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute küsitlusele saadi vastused 26 korterist (vt. Tabel 12
annaabi.ee 
