Paju: Paju-võrgendikoi (Yponomeuta rorrella) võrgendipesad hõbepajul. Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas, peamiselt eelnevalt kahjustatud Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) roosiõit meenutav pahk pajude pungal. mändides), Suur haavasikk (Saperda carcharias, elab kasvavate haabade, paplite, Pahksääsk (Rhabdophaga salicis) pahk paju võrsel Pahkvaablane (Pontania remmelgate tüvepuidus), Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus, tavalisem kuusel, acutifoliae) punakas pahk härmpaju või halapaju lehel. Pontania proxima punakad kuid asustab ka mändi ja teisi okaspuid, valib eelkõige nõrgestatuid kasvavaid puid) ovaalsed pahad reas paju lehel. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) keerab 2-3 samamoodi ka hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas). lehte ühte sigaritaolisse rulli
Kui hästi järele mõelda, siis ega me vahtrapuud soojadel suvekuudel eriti ei märkagi: siis on ta lihtsalt üks ümara ja laia võraga varjupakkuja. Kevadel on hoopis teine lugu. Aprilli lõpus-mai algul, enne lehtede puhkemist, pakatavad vahtra õiepungad: puu on ühtäkki üleni täis meerikkaid rohekaskollaseid õisi. Kui seisatada sellise õieehtes vahtra all, kuuldub kõrvu ühtlane mesilaste sumin ning ninasõõrmetesse tungib magus nektarilõhn. Tõesti, vaher on pajude-remmelgate järel meil üks esimesi kevadisi nektari- ja õietolmurikkaid meetaimi. Rõhtsatesse ja püstistesse kännasjatesse õisikutesse koondunud õied eritavad palju nektarit. Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Ühelt suurelt puult võib saada aga kuni 10 kg mett ning hektar vahtrametsa võib anda ligi 200 kg linnupiima. Vahtra õietolm, mida mesilased hommikust õhtuni usinasti tarusse tassivad, on aga värvuselt roheline.
mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid, eriti parkaineid. Parkained kaitsevad puitu lagunemise eest ja annavad kogu puiduosale tumedama värvuse. Mida rohkem sisaldab puit parkaineid ja mida tumedam on tema lülipuit, seda väärtuslikum puuliik on. Näiteks tammel on lülipuit pruun, eebenipuul peaaegu must. Mitmetel puuliikidel nagu remmelgad ei teki lülipuidus parkaineid ja seetõttu on nad ka vastuvõtlikud puitulagundavatele seentele. Seente toimel on vanade remmelgate tüved tihti seest tühjaks mädanenud. Peale parkainete võib mõnede puittaimede lülipuit sisaldada ka mineraalaineid nt. räni. Ränistunud puit on väga vastupidav ja ei mädane vees. Selliseks näiteks on Malaisias kasvav suur tiikpuu (Tectona grandis), mida hinnatakse väga laevaehituses. Ka meie raagremmelgal sisaldub vanas eas puidus üsna palju räni - puud lõigates nüristub saekett. Tüüpilised lülipuidulised puud on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm jt
annaabi.ee 
