noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja nimegi väärtki;
andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja
tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad ("Franziskus-legendid", "Rännuaastad", "Leinagondel"). Johannes Brahms (1833-1897) Brahms Sündis Hamburgis. Ta isa oli metsasarve- ja kontrabassimängija, emast 17 aastat noorem. Peres oli kolm last. Brahms hakkas varakult koos isaga mängima Hamburgi kõrtsides, mis traumeeris tema noort hinge. 1853 oli ta koos ungari viiuldaja Ede Remenyi´ga kontsertreisil Ungaris ja Saksamaal (Ungari tantsud klaverile neljale käele). Kohtus Weimaris Lisztiga. 1853.a. oli Düsseldorfis Schumanni juures, kes kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Tollal algas suur kiindumus Clara Schumanni vastu ("Võitlus kohusetunde ja armastuse vahel; käeulatuses oleva õnne tegelik võimatus romantikute peateema"). 1856.a. suri Schumann. Clara kolis Berliini, Brahms Detmoldi, kus juhatas õukonnakoori,
Otto F. W. Cosseli. (The New Grove...1980b: 155) Tuntum teos vast ongi temalt ,,Hungarian Dances", mis viitab kindlalt ungari mõjudele, kuid nagu juba ennist mainitud on tegemist puhtalt mustlasmuusika mõjudega.. Soolot mängib viiul. Tegemist on mustlasmuusikale omase kiire tantsulooga, kus poognaga mängitakse virtuoosselt ja intensiivselt. See teos oli ilmselt inspireeritu mustlasmuusikust Eduard Remenyi´st ja suurest viiuldajast Joseph Joachimist. (Classical music...1994: 64) 23 Järgnevalt analüüsin Johannes Brahmsi tuntuimat osa tema tsüklist ,,Hungarian Dances" (Ungari tantsud). Kuulates tema ,,Hungarian Dance No. 5" (Lisa 4), ilmneb sarnasus mustlasmuusikaga. Selles kasutab Brahms Ungari rahvatantsu taardasi rütme. Teoses on põimitud ühte klassikaline orkester ja sooloviiul
annaabi.ee 
