Keskmist kõverat 3 nim. praktiliseks reguleerimiskarakteristikuks. Peamiseks puuduseks on välise alalisvoolu allika erguti vajadus. Samas jälle pinge reguleerimise võimalus suurtes piirides ja suhteliselt jäik väliskarakteristik on väärtuslik omadus. 26. Rööpergutusega alalisvoolugeneraator (lk 92) G endaergutus põhineb asjaolul, et kord magneetitud masina pooluste südamikud ja ike säilitavad teatava jääkmagnetismi magnetvoo rem (remanents). Ankru pöörlemisel indutseerib rem ankrumähises EMJ, mille mõjul tekib ergutusmähises nõrk vool. Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on rem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on
selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks on E=1 E0 nim. dielektriline läbilöök. Väljatugevuse suurenemisel suurenevad ka laengute mõjuvad jõud ning teatud väljatugevusel lõhustuvad dielektriku molekulid ioonideks- tekib elektrivool läbi dielektriku ehk elektriline läbilöök. 2.Magneetiline hüsterees Kreeka päritoluga sõna hüsterees tähendab mahajäämist, hilinemist. Kui väljatugevus H on vähenenud nullini on terases teatud jääkvootihedus ehk remanents ja ferramagneetik jääb magneiks. Mida suurem on jääkvootihedus, seda tugevam on püsimagnet. 3.Kasutatavad pingesüsteemid. Täht ja kolmnurk ühendus 3-f süsteemis. Pingesüsteemid-1)Neljajuhtmeline süsteem- koosneb nulljuhtmest ja 3-st liinijuhtmest 2)Faasipinge- liini ja nulljuhtme vaheline pinge(tähis Uf) 3)liinipinge- kahe liinijuhtme vaheline pinge (tähis U) 4)Kolmejuhtmeline süsteem- kõik kolm juhet on liinijuhtmed. Nulljuht ja nullpunkt puuduvad. Madalpingeks nim.
Kirjeldage magnet hüstereesisilmust? 1.)Pehmemagnetmaterjalid, kasutatakse magnetjuhtidena, eriti vahelduvvoolu korral, kuna peale ümbermagneetimiskadude sõltuvad kaod ka ümber- magneetimise sagedusest ja vahelduvvoolu võrgu seadmetest, trafodes,releedes. on kitsas hüstereesisilmus (väike koert- sitiivjõud HC < 400 A/m) , suur magnetiline läbitavus. 2.)Kõvamagnetmaterjalidel, kasutatakse tavaliselt püsimagnetina, on suur remanents ja suur koertsitiivjõud (lai hüstereesisilmus) 48.Kuidas tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse materjalide magnetilist läbitavust (µ), väljatugevust (-H) ja induktsiooni (voolutihedust)(-B)? 1.)Magneetiline läbitavus µ [H/m] henri 2.)Magnetvälja tugevus Tähistatakse H [A/m] 3.)Magnetvoo tihedus (induktsioon) B [T] tesla 49.Millised magnetilised omadused ja milline koostis on sulamil permalloid, alsifer jt
toitmine toimub genekalt endalt. Rööpergutusega alalisvoolugeneraator G endaergutus põhineb asjaolul, et kord magneetitud masina pooluste südamikud ja ike säilitavad teatava jääkmagnetismi magnetvoo rem (remanents). Ankru pöörlemisel indutseerib rem ankrumähises EMJ, mille mõjul tekib ergutusmähises nõrk vool. Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on rem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas.
Kui hakata küllastusolukorras väljatugevust Tehniliselt puhas raud 7000 64 vähendama, ei vähene induktsioon algmagneetimis- kõverat mööda, vaid kulgeb sellest kõrgemal, st. Elektrolüütraud 15000 28 domeenide tagasipöördumine algolukorda toimub Karbonüülraud 21000 6,4 aeglasemalt. Kui väljatugevus on muutunud nulliks, on säilunud teatud jääkinduktsioon (remanents) Br, Vesinikus töödeldud 200000 3,2 raud mille kaotamiseks on vajalik teatud vastassuunaline magnetväli tugevusega Hc, mida nimetatakse Puhta raua monokristall 1430000 0,8 koertsitiivjõuks. Vastassuunaline magneetumine toimub kõvera 2 järgi kuni vastassuunalise küllastu- miseni punktis D. Materjali korduval ümbermag- Tabel 3.6
annaabi.ee 
