Toimus riigipööre Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ning staabihooneid. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee. Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest. Neist 36 hukkus. Eestisse on tänaseks jäänud 800900 nn esimese Afganistani sõja veterani. Kapten Karl Paks juhib Afganistani sõja veterane ühendavat organisatsiooni - Relvavendlus. Nõukogude väed alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Peale nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale. Vikipeedia, Nõukogude Afganistani sõda, http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude-Afganistani_s %C3%B5da Maaleht, artikkel Afganistani sõjast, http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/afganistan-et-kirstud- raskemad-oleksid-pandi-sinna-kive.d
AFGANISTANI SÕDA ● Nõukogude-Afganistani sõda ● Osa Külmast sõjast ja Afganistani kodusõjast ● Algas 27.detsember 1979 ja lõppes 15.veebruar 1989 ● Tulemus: Nõukogude väed lahkusid, Kodusõda jätkus. OSALEJAD: ● Afganistani ● Nõukogude liit ● USA ● Pakistan LÄHEMALT: ● 1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Mohammed Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks Külma sõja tallermaa; ● Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme(jaotas ümber maad), mille tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi; ● USA valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa ...
Kõik läbisid põhjaliku sõdalase ettevalmistuse, mille käigus õpiti ratsutama, relvi käsitsema, sõjastrateegiad mõistma ja looma. Sõdalased ehk janitšarid moodustasid eliitarmee, kellest peeti väga lugu. Oma võimete kohaselt liiguti edasi ametiredelil. Parimad said sultani teenistusse, saades pidevalt täiendavat õpet. Janitšarid elasid pidevalt ranget distsiplineeritud laagri elu. Neil kujunes lugupidamine õigeusklike suhtes ning väga tugev relvavendlus, mis oli kohati tugevam kui ustavus sultanile. Nad võistlesid omavahel julguses, kiiruses ja osavuses. Lisaks õpetati neile hobuste eest hoolitsemist. Haaremisse sattus palju erinevaid tüdrukuid, põhiliselt orje, kes pididki algusest peale leppima teenijanna rolliga, kuid oli ka neide, keda kasvatati ja treeniti, et valitseja lemmiknaisteks saaksid. Õpetati tantsimist, laulmist, nalja tegemist, tikkimist või mõne muusikainstrumendi mängimist
neil, kes püüdsid kommunistlikust süsteemist täit tõtt rääkida. Mis aga veelgi olulisem: revolutsiooni-idee on Läänes endiselt elav. Punalipud ja Che Guevara pildid tõmbavad jätkuvalt lihtsameelseid ligi. Tähtis on seegi, et Nõukogude Liit etendas otsustavat osa võidus natside üle. Kommunistid võitlesid kõikjal okupeeritud maades aktiivselt natside vastu, kattes end kangelaslikkuse ja ohvrimeelsuse oreooliga. Teatav tänulikkus ja relvavendlus sundisid Lääne demokraatiaid alla suruma õiglustunde ning lähtuma põhimõttest «võitjate üle kohut ei mõisteta!». Selgelt ilmnes see Nürnbergi protsessil, kus juba eos välistati igasugused vihjed natside ja kommunistide koostööle Teise maailmasõja vallapäästmisel. Seevastu asuti eriliselt rõhutama juutide vastu suunatud genotsiidi kohutavust. Aktuaalne ka Eestis Stephane Courtois' väiteid lugedes pole imestada, et need on Läänes sellise tormi tekitanud. Mingil