võitnud riikide ja Saksamaaga. Rahu tingimused: 1) Saksamaa tunnistas end ainsaks süüdlaseks sõjas, vabastas sõjavangid ja loovutas relvad. 2) Saksamaa jäi ilma oma kolooniatest ja pidi maksma reparatsioone (sõjamakse). 3) Saksamaal kaotati üldine sõjaväekohustus, keelati omada allveelaevastikku, liinilaevu, tankikoondist, sõjalennuväge. Jäeti 100 00 - meheline armee bolsevismi kaitseks idapiiril. 4) Saksa läänepiirile jäi Reini demilitariseeritud (relvavaba) tsoon. 5) Fikseeriti ära riigipiiride muutused (Millised? Kanna oma kaardile!) 10. Washingtoni konverents: 1921 1922 toimus Washingtonis konverents, millest võtsid peale USA veel osa kaheksa Euroopa ja Aasia riiki. Sel konverentsil sõlmiti rida kokkuleppeid, mis määrasid mõjusfäärid Kaug Idas ja Vaikse ookeani piirkonnas. 11. Rahvaste liit: loomine, eesmärgid, tähtsus. Rahvasteliidu loomine, so. rahvusvaheline riikide organisatsioon, mille
Devalvatsioon Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt. Prosperity Õitseng, Ameerika ühiskonna nimetus enne Suurt Depressiooni. Uus Kurss Roosevelti majanduspoliitika Suure Depressiooni ajal, riik hakkas sekkuma majandusküsimuste lahedamisesse. Keinsianism Keynes'i poolt tehtud viis majanduskriisist välja tulemiseks. Reparatsioon Sõjatrahv. Repressioon Igakülgne tagakiusamine, enamasti poliitilistel eesmärkidel. Reini stsoon Relvavaba stsoon Reini jõe piirkonnas. Lepituspoliitika Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika Saksamaa suhtes, lubati peaaegu kõike, peaasi, et sõda ei tuleks. Vittorio Emmanuele III Itaalia kuningas kahe maailmasõja vahel. Mussolini Itaaila peaminister ja diktaator. Wilson USA president, koostas Rahvasteliidu põhikirja. Coolidge USA president, Prosperity ühiskond, Versailles' rahu sõlmija. Hoover Majanduskriisi ajal võimul olnud USA president.
o Woodrow Wilson (USA) o David Lloyd George (UK peaminister) o Georges Clemenceau (prantsuse peaminister) o Vittorio Orlando (Itaalia) Versailles rahuleping · 28.juuni 1919 rahuleping Saksamaaga o Saksamaa kaotas väga palju maad Sõjaväelised piirangud · Sõjaväe suurus 100 000 · Keelatud oli omada lennuväge ja allvee laevu Reparatsioonid · Võitjariikidele tuli hüvitada sõjakahjud · Reini jõe äärde rajati relvavaba tsoon Rahulepingud teiste riikidega · Rahulepingud tehti veel Austriaga, Ungariga, Bulgaaria ja türgiga Sõja tulemused · 10 miljonit hukkunut · 20 miljonit haavatud · Miljonid haigustesse surnud · Ainus võitja: USA esiletõus Hispaania gripp · 1918 aastal algas gripiepideemia, mis kestis umbes 2 aastat · Hukkunute arv arvatakse olevat üle 50 miljoni Eesti iseseisvumine Eesti I maailmasõjas
aastal. Rahutingimused: 1) territoriaalsed piirangud: saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest a) Meemeli piirkond anti Leedule b) Lääne-Preisimaa e Pommerimaa anti Poolale c) Sudeedimaa anti Tsehhoslovakkiale 2) sõjalised piirangud: a) Saksa sõjavägi saadeti laiali b) Saksamaal tohtisid olla ainult piirivalve väed ja sisekaitse väed c) seal ei tohtinud olla lasekrelvi:piirikindlused,laevastik,tangid,lennuvägi,laske suurtükid d) Reini jõe paremal kaldal loodi 50 km laiune relvavaba tsoon 3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks.
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939
Mängufilmide tootmine lõpetati. Toodeti dokumentaalfilme. Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel Alfred Neuland (1olümpiavõitja) Kristjan Palusalu (maadlus) Paul Keres (male) Eluolu II MAAILMASÕJA EELUGU JA ALGUS 28.nov 1935- SM alustab taasrelvastumist 1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 1935 - Berliin-Rooma telg 1936 - Kominterni vastane pakt 1935 Saarimaa taasühendamine 1936 Reini relvavaba tsoon 1936 viidi sinna Saksa relvajõud. Hispaania kodusõda 1936-1939 Vabariiklased Rahvuslased Mässulisi rahvuslasi toetasid: Saksamaa ja Itaalia. Vabariiklasi toetas NSV LIIT. Franco memorial Anšluss Märtsis 1938 liideti Austria SM-ga. Sudeedimaa Škoda-relvatehas Müncheni kokkulepe 1938 september Chamberlain Tšehhoslovakkia saatus
annaabi.ee 
