detsimeeris (poos üles iga kümnenda) Peeter I terveid rügemente. Karl XII-le saluteeriti, kui ta Narvasse sisenes. Edasi asus Rootsi valitseja oma sõjaväega Laiuse ordukindluse varemeisse, alustades seal ümbruses sõjaväe drillimist. Ta ise viis läbi oma ihukaitsjate drille, kus teda linnas ära ei tuntud, kuna ta oli niivõrd oma kindralite moodi. Peeter I aga viis peale kaotust Narva all läbi sõjaväe- ja riigireforme: rajas metallurgia- ja relvatehaseid, reorganiseeris sõjaväe, pani aluse sõjalaevastikule. Peale talvitumist läks Karl XII Riia alla, mida Saksi väed olid jälle rünnanud 1701 aastal. Riia alt aeti Saksi vägi taganema, kusjuures ta ise oma ihukaitseväega ajas taga Saksilaste paremat tiiba. Seejärel vallutati tagasi Kuramaa ja mindi ise sõjakäigule Poola, kus riigi valitseja sõjajõuga 1702 asendada üritati. 1705 koondas Peeter I Vene sõjaväe Grodnosse, kuhu suundus ka Karl XII
Rootsi vaenlasi toetada). Lepingut garanteerisid Inglismaa, Holland, Lüneburg-Celle ja Hannover.Põhjasõja esimene sõjakäik lõppes kiiresti ja peaaegu veretult. Taani väljus (ajutiselt) sõjast, nii et Rootsil oli üks vastane vähem. Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Pärast kaotust Narva lahingus hakkas Peeter I oma sõjaväge tugevdama, näiteks asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29
poolt seatud kandidaat Stanislaw I Leszczyski, kes krooniti 24. septembril 1705. Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. novembril 1706 Varssavis alla rahulepingule Poolaga (Varssavi rahu). Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Venemaa keiser Peeter I. Jean-Marc Nattier' maal.Pärast lüüasaamist Narva all hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge: asutati regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Suurtükke valati kirikukelladest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata, ründas Peeter Baltimaid. Karli selja taga lõi ta kaks korda väikest Rootsi väge, mis Balti provintside kaitseks oli maha jäänud. 9. jaanuaril 1702 (Juliuse kalendri järgi 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene
looduses. Me konutame liiga palju nelja seina vahel, ütlen ma sulle. Me mõtleme liiga palju nelja seina vahel. Me elame liiga palju nelja seina vahel. Me ahastame liiga palju nelja seina vahel. Kas looduse rüpes võib ahastada?" ,,Ja kuidas vee!" ütles Ravic. /---/ Looduse rüpes on igati viisakam ahastada kui köögiga ühetoakorteris. Mugavam kah."" (Morozov & Ravic) Lk 165,,,,Me elame nagu valerahategijad." Morozov võttis ajalehed kätte. ,,Vahi ja vaata! Nad ehitavad relvatehaseid, sest nad tahavad rahu; nad ehitavad koonduslaagreid, sest nad armastavad tõde; õiglus on iga erakondliku hulluse kattevari, poliitilised gangsterid on lunastajad, ning vabadus on igasugune võimuahnuse lipukiri. Valeraha! Vaimne valeraha."" Lk 181,,,,Kliinik on nagu klooster," ütles ta. ,,Õpid uuesti kõige lihtsamaidki asju. Kõndimist, hingamist, nägemist." ,,Jah. Õnn ju lausa vedeleb ümberringi. Tarvitseb ainult käsi sirutada ja üles korjata
annaabi.ee 
