Võidurelvastumine Tuumarelv I USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Tuumarelv II Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk. VLO loodi vastuhakuks NATOLE. Võidurelvastumisel oli kõige olulisem relv nn strateegiline relv, milleks loeti kaugtegevusulatus relvi, mis võimaldavad anda vaenlasele lööke tema sõjaliste või poliit võimuallikate pihta. Strat. Tuumarelvaks loetakse mandrite vahelisi poliitilisi rakette. ST on relvasüsteem, mis kosneb tuumapommist ja kandurist, milleks võib olla lennuk, rakett, allveelaev Külm sõda algas berlini blokaadiga 1948 a juunis- mai 1949. Külm sõda jätkus doktriinide ja plaanide väljakuulutamistega. 1947 asutas USA president Harry Trumann välispoliitilise programmi, mille järg USA pidi toetama vabade rahvaste tegevust, kes osutavad relvastatud vastupanu välisele survele allumse vastu.
2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi, mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi ballistilisi rakete, millega on võimalik tabada ssihtmärki eri mandritel. Strateegiline tuumarelv on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev. Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide tugevus, ovjekti tabamise täpsus ja objektini jõudmise kiirus. Loodi nn. tiibrakette, mille lendu radarid ei avasta. 3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini
Aegna saare Suurtükitorn oli ühenduses soomega läbi veealuse kaabli. Eesti hakkas tegelema allveelaevadega ja sai arvestavaks mereriigiks võrraldes väiksete riikidega. Soomel oli 5 allveelaeva ja eestil 3 mis moodustasid ühise laevastiku, mis oleks paigutatud Hanko neeme ja Osmussaare liinile ahelikku. See laevastik oli Soome alluvuses ja ususti et see takistab viimsegi Nõukogude aluse pääsemise Läänemere oõhjaossa. Eestlaste allveelaeva ehitati täielikult soomlaste relvasüsteem, et need suudaks sõja ajal toetud Soome mereväebaasidele, saamaks torpeedo- ja miinitäiendust. Eest ja Soome rannikupatareid millel oli ühine tulejuhtimissüsteem on tõehetke saabumisel välja tulistama 5 minuti jooksul 1000 laengut punalaevastiku pihta. Selgub et Some ja Eesti vaheline meresulg kaitseks ka Stuckholmi, ja rootslastel ei pidanud midagi maksma selle eest. 30-ndate aastate lõpul on N Liidu mereväel Soome lahel võimas ülekaal
nägi suuri loomaluid ja kivikirveid. Kirjutas raamatu ,,Keldid ja uputuseelsed muistised", ajalukku läks sellega, et võttis kasutusele stratigraafilised meetodid ajaloos (s.o kihiteadus). Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900), kindral, inglise muinasaja uurija. Huvi oli relvade vastu, tahtis panna paika, kuidas arenenud olid, hakkas siis ka teisi relvi koguma. Tegi süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas koguma ka rõivaid, muusikariistu, lõpuks ka kangastelge ja kaarte. Tema oli kaevamistehnoloogias kõige kaugemale jõudnud, nõudis sõjaväelist korda, täpsust. Kogud olid hiiglaslikud, müüs (andis?) need Oxfordi ülikoolile. Hakkas tegelema ka asulate, külade uurimisega. Taastas muisitste välise kuju, sellise, nagu need olid olnud varasematel aegadel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
