valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja
omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks. Eksisteeris ka rikastest koosnev nõukogu. Rahvakoosolekud tegelesid viimase otsuste heakskiitmisega. Koosolekul valiti igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Ka nemad valiti rikaste kodanike seast. Sellist riigikorraldust kutsuti aristokraatlikuks. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Peaaegu alati oli põhijõuks raskerelvastuses jalavägi, mis paigutati pikadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taga faalanksisse. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel- ja kaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Ühiskonna struktuur Enamik kodanikke olid talupojad, kellest jõuakamad tulid oma majapidamisega ise toime. Oli ka hulk vaeseid põlluharijaid, kes võtsid laene, mida ei suutnud tasuda, ning pidi ära andma oma maa ja saama
täielikku iseseisvust, vaid omavalitsust ehk et iirlased saaks oma asjade osas ise otsustada ehk sooviti autonoomiat. Autonoomia sai Iirimaale anda Inglise parlament. Otsiti parlamendis Iiri autonoomia idee toetajaid. 1914 jõuti nii kaugele, et Iiri autonoomia seadus võeti vastu. Sajandite jooksul oli Iirimaale, eriti Põhja-Iirimaale elama asunud palju inglasi, kes hakkasid seaduse vastu võtmist kuulnuna relvastuma, sest idee autonoomiast oli vastuvõetamatu. Märgati, et relvastuti ja seega tegid sama ka iirlased. Iirimaad ähvardas kodusõja puhkemine iirlaste ja inglaste vahel. Aga seda ei puhkenud, selle asemel hakkas 1914 hoopis I maailmasõda. Inglismaa lükkas maailmasõja tõttu autonoomia kehtestamise edasi. Kodusõda lükkus ka edasi, mis tegelikult puhkes ka, aga alles pärast maailmasõda. Prantsusmaa Prantsusmaa oli riigivormilt väga erandlik, sest Euroopas tollel ajal vabariike eriti ei olnud. Peale
annaabi.ee 
