Goebbels. Koostati keelatud raamatute nimekirju - Nürnbergi seadused 1935.a. - 1933.a. hävitati ametiühingud ja asendati Saksa Töörindega - 9.november 1938 kristallöö - Suurenes riigi sekkumine majandusse. Majandust juhtis Hermann Göring - määrati 1938.a. neljaaastakuplaani ülemaks. Loodi Saksa Majanduse Peanõukogu ja hulk erinevaid majandusega tegelevaid ministeeriume.1936.a. loodi relvastusministeerium. Riik paigutas raha sõjatööstusesse - s.t. tellis ettevõtetelt toodangut. Kaasnes majandustegevuse elavdamine ja tööpuuduse vähenemine, kuid samal ajal kasvas ka riigivõlg. Näitab seda, et majanduselu aktiviseerumine oli vaid ajutise iseloomuga. III DEMOKRAATIAD 1920. AASTATEL USA ja Prantsusmaa jaoks I maailmasõja-järgne periood väga positiivne. Inglismaal pikk ja vinduv majanduskriis, ka rahvuslik enesehinnang pole enam endine
Selle järg riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt 6 aastaks. Riigikogu muutus 2 kojaliseks 80 valis rahvas 40 kutsekodadest ja presidendi poolt. Rahvas ei võinud enam teha rahvaalgatust ja valimisõigus tõsteti 22 aastani. 7. Milliseid reforme viisid Mussolini/ Hitler läbi majanduses? Hitler. Riik sekkus rohkem majandusse, loodi majanduse juhtimiseks ja suunamiseks Saksa Majanduse Peanõukogu. Majandusministeerium kasvas, tekkisid uued ministeeriumid( relvastusministeerium). 1933-1939 paigutati majandusse 91 miljardit marka, millest 47 läks relvastusse. Sõjatööstustoodang kasvas 12 korda. See elavdas majandustegevust ja likvideeris töötpuudust, aga riigivõlg kasvas nelja kordselt. Hitler ehitas ka teid. Mussolini. 8. Iseloomusta olukorda 1920ndate aastate Nõukogude Venemaal (sise- ja välispoliitika, majandus) Kuna Venemaa oli sõjast räsitud ja kodusõdadest väsinud olid rasked ajad. Majandussidemed väisriikidega olid väga nõrgad
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
annaabi.ee 
