riigipöörajate vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani
vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli
tehtud, toimuvad administratiivsed ümberkorraldused. Põlisrahvaste reaktsioonid: · ignoreerimine käituvad nagu valgeid poleks olemaski. Aborigeenid, · kõrvale hiilimine, hoidmine kontaktid on olemas, aga põlisrahvaste esindajad pole väga koostööaltid. Ollakse nõus ja lubatakse kõike, aga tegelikult ei tehta midagi, hoitakse kohustustest kõrvale. · avalik vastupanu relvastuslik vastuhakk Lewis A. Coser: 1970 Jäigad süsteemid, mis suruvad maha konflikti-intsidendid, rakendavad survet radikaalsete lahknevuste ning konflikti vägivaldsete vormide ilmnemisel. Elastsemad süsteemid, mis lubavad konflikti avatud ning otsest väljendust endi sees, on vähem tõenäoliselt ohustatud fundamentaalsest ning plahvatuslikust koondumisest. rõhumise vaidlustamine Alexia Bloch 1996 Nikolai Vahtin 2001: põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik George E
annaabi.ee 
