eesmärgi saavutamise nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi Jugoslaaviale, mitte Lääne - Saksamaale, aga loobus lääneriikide taasrelvastumist silmas pidades sellest mõttest. Ja täpselt nii, nagu lääneriigid tõlgendasid valesti nõukogulaste eesmärki Koreas, nii eeldas Stalin- kelle luuretalitused kandsid nagu kord ja kohus ette USA kiirest relvastumisest- ekslikult, et ameeriklastel on oma agresiivsed plaanid , mis puudutavad tema mõjusfääri Ida- Euroopas. Et tegemist on väärhinnangutega , polnud toona paraku selge ja poliitikud ning kindralid tegutsesid nii hästi , kui piiratud informatsioonile ja minevikust teada pretsedentidele tuginedes oli võimalik. Jaanuaris 1952 New Yorgis kõneldes võttis Anthony Eden inglaste otsuse kokku niimoodi:" See on midagi niisugust, millest me sügaval sisimas teame , et seda ei tohi teha."
nimel. Sõjaohu risk Euroopas oli tugevasti liialdatud , aga see ei puudunud ka täielikult. Stalin kaalus tõepoolest võimalikku kallaletungi -- Jugoslaaviale, mitte Lääne -- Saksamaale - , aga loobus lääneriigide taasrelvastumist silmas pidades sellest mõttest.Ja täpselt nii, nagu lääneriigid tõlgendasid valesti nõukogulaste eesmärki Koreas, nii eeldas Stalin -- kelle luuretalitused kandsid nagu kord ja kohus ette USA kiirest relvastumisest -- ekslikult, et ameeriklastel on oma agresiivsed plaanid , mis puudutavad tema mõjusfääri Ida -- Euroopas.Et tegemist on väärhinnangutega , polnud toona paraku selge ja poliitikud ning kindralid tegutsesid noo hästi , kui piiratud informatsioonile ja minevikust teada pretsedentidele tuginedes oli võimalik. Jaanuaris 1952 New Yorgis kõneldes võttis Anthony Eden inglaste otsuse kokku niimoodi: « See on midagi niisugust, millest me sügaval sisimas teame , et seda ei tohi teha»
Korrapärane taandumine sai võimalikuks vaid üksikute vastupanugruppide ennastohverdava tegevuse tõttu. Kautla piirkonnas toimunud lahingutes langes 29 metsavenda. Vastane kaotas surnute ja haavatutena vähemalt 150 meest. Metsistunud vastased põletasid maha Kautla talu ja viskasid elusalt tulle perepoja, teenijatüdruku ning viis talus olnud metsavenda. Suvesõjas hukkus ca 550 800 meest Saksa okupatsioonivõimud olid rahva relvastumisest ja omavalitsuse taastamisest ebameeldivalt üllatunud ning saatsid Eesti väeosad peagi laiali. Nad säilitasid siiski Omakaitse võitluseks rindest maha jäänud punaarmeelaste masside ja diversantidega. Suvesõjas osales 12 000 relvastatud meest metsavendadena, 33 569 meest Omakaitses, 2284 meest Eesti vabatahtlike üksustes ning 2000 meest Wehrmachti koosseisus.
annaabi.ee 
