mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli sõjaajaloolase Tiit Noormetsa hinnangul ca 12 000. Mitmel pool riigis võtsid sissid võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne kilomeetri pikkust rindejoont mitme Nõukogude diviisi vastu. Suvesõja (mis kestis läänesaartel sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud eri hinnangutel 25 000 kuni 40 000 meest. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kahtlemata oli see võitlus Eesti eest, kuigi soveti terrorile reageerides juhindus suur osa mehi ka isiklikust kättemaksust. Sellega, aga ilmselt ka 1939/40. aasta alandavast alistumisest jäänud kompleksiga on ehk põhjendatud ka arveteõiendamised 1941. aasta sügisel.
sõjaajaloolase Tiit Noormetsa hinnangul ca 12 000. Mitmel pool riigis võtsid sissid võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Tartus kaitsesid tuhatkond eesti meest Tartu Linna Partisanide Pataljonist üheksa või kümne kilomeetri pikkust rindejoont mitme Nõukogude diviisi vastu. Suvesõja (mis kestis läänesaartel sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud eri hinnangutel 25 000 kuni 40 000 meest. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kahtlemata oli see võitlus Eesti eest, kuigi soveti terrorile reageerides juhindus suur osa mehi ka isiklikust kättemaksust. Sellega, aga ilmselt ka 1939/40. aasta alandavast alistumisest jäänud kompleksiga on ehk põhjendatud ka arveteõiendamised 1941. aasta sügisel. Tuletagem teatava analoogina meelde tšehhide korraldatud
Kui rinne 7. juulil Lätist Eestisse jõudis, oli metsades repressioonide eest paos mitukümmend tuhat inimest. Kõikjal Eestis koondusid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed okupatsioonireziimile relvastatud vastupanu osutavatesse partisanisalkadesse; mitmel pool riigis võtsid sissid -- metsavennad -- võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Nn. Suvesõja (mis kestis läänesaartel küll sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud üle 25 000 mehe. Juuli keskel õnnestus suurtel Punaarmee üksustel vastupanuliikumise toel kiiresti edasi tunginud Saksa vägede eelsalgad Kesk-Eestis pooleks kuuks peatada. See andis Nõukogude okupatsioonireziimile aega viia Põhja-Eestis läbi sundmobilisatsioon ning õiendada hävituspataljonide abiga arveid metsavendade ja neid toetavate tsiviilelanikega. Ka jõuti purustada suur osa tootmishoonetest ja infrastruktuurist,
annaabi.ee 
