naastukesi on leitud. Mõõka on peetud eeskätt pealiku või üliku relvaks, nagu viitavad kalmetest leitud relvad. Muinasaja lõpusajandite leidudes on odaotste ja mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Üks muinasajal laialt levinud relv oli sõjanuga. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. Eestis seda relvaliiki ei valmistatud ega kasutatud. Kaitserelvastus Kaitserelvastuses oli kõige olulisem roll kilbil. Vastu sõjakilpe pekstes ja karjudes tekitati sõjakära. Sellise tegevusega õhutati malevat aktiivsemalt võitlema ja tõsteti omaenese meeleolu. Eestist pole terveid kilpe leitud, küll aga nende metallosi. Kilp oli enamast kuuse-, männi-, või haavapuulaudadest valmistatud, mõnikord oli selle tugevdamiseks lisatud välisäärele raudvits. Tagaküljele kinnitati neetidega
Ardennide lahing: · 1944 dets koondas läänerindele märkamatult Saksa tugevamad diviisid--->lootis ootamatu pealetungiga korrata operatsiooni, mis algul edu oli toonud e lõigata Bel-s asuvad liitlasväed põhijõududest ära ja suruda nad merre--->esialgu edu, pärast siiski suruti tagasi, jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel · raskele olukorrale vaatamata jätkas õhusõda Ingl vastu, kasutades uut relvaliiki piloodita lennumürsku V-1 ja raketti V-2 (Vergeltung kättemaks) · 1944 juuni kuni sõja lõpp tulistasid u 4000 sellist mürsku, ohvriks u 10 000 inimest · liitlased jätkasid samal ajal Sm pommitamist Berliini vallutamine: · vastulöögikatsed Ardennides ammendasid Sm jõud · 1945 jaan NSVL pealetungil ja lõikas läbi ühenduse Sm ja Ida-Preisi vahel · Ida-Preisil peeti meeleheitlikke lahinguid aprillini, mil Köningsbergi garnison sunnitud
Saavutatud uuendusi hakati hiljem ka kasutama töö- ja tarberiistade tootmisel. Relvad võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust. Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad,odad jne) ning laskerelvad(vibud, ammud, kiviheitmemasinad ja tulirelvad jne.). Tähtis oli ka vastastikuline sõltuvus, kuna kui täiendati mingid relvaliiki tuli ise leida ka sellele parem kaitse. Algul oli põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama. Relvi tootsid külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Relvade areng kiirenes eriti Ristisõdade ajal. Kaitserelvastuses kanti algul soomusrüüd, mis koosnes väikestest soomuskujulistest metalliplaadikestest. Ristisõdade ajal hakati kasutama rõngassärke ja rõngaspükse. Sellest arenes välja plaatvest ja ka põlve- ja küünarnukikaitsed.
Ardennide lahing: 1944 dets – koondas läänerindele märkamatult Saksa tugevamad diviisid--->lootis ootamatu pealetungiga korrata operatsiooni, mis algul edu oli toonud e lõigata Bel-s asuvad liitlasväed põhijõududest ära ja suruda nad merre--->esialgu edu, pärast siiski suruti tagasi, jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel raskele olukorrale vaatamata jätkas õhusõda Ingl vastu, kasutades uut relvaliiki – piloodita lennumürsku V-1 ja raketti V-2 (Vergeltung – kättemaks) 1944 juuni kuni sõja lõpp tulistasid u 4000 sellist mürsku, ohvriks u 10 000 inimest liitlased jätkasid samal ajal Sm pommitamist Berliini vallutamine: vastulöögikatsed Ardennides ammendasid Sm jõud 1945 jaan – NSVL pealetungil ja lõikas läbi ühenduse Sm ja Ida-Preisi vahel Ida-Preisil peeti meeleheitlikke lahinguid aprillini, mil Köningsbergi garnison sunnitud
annaabi.ee 
