▪ Hansaliit- 13.saj- 17.saj kaubandus ja poliitiline liit. ▪ Luterlus- kristlik konfenssioon, mis sai alguse Martin Lutheri tegevusest protenstantliku reformatsiooni algatajana. ▪ Katoliiklus- usutunnistus, mis tunnistab paavsti oma vaimuliku peana. ▪ Klooster- kiriku asutus, mille moodustavad Jumala kartlikud inimesed, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning andnud selleks vastava tõotuse. ▪ Liivi sõda- koondnimetus Vana-Liivimaa aladel aset leidnud relvakonfliktidele 1558-1583 aastatel. ▪ Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood. ▪ Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine. ▪ Restitutsioon- maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule. ▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord.
Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon. Kaitsmaks Euroopa monarhiaid töötati välja rv lepinguid, nt Viini konventsion. Lepiti kokku ka üksteise sõjalises abistamises – Püha Liit. Perioodi lõpus rv-ste konverentside hoogustumine, nt 1899 ja 1907 Haagi rahukonv. I MS EU ajastu lõpp. Rahvasteliit – II MS lõpp: I MS võitjad lõid 1919 Rahvasteliidu, mis aitaks vältida laiaulatuslike relvakonfliktide teket. Jõu kasut piirangud hõlmasid ainult sõda ja ei laienenud teistele relvakonfliktidele. Sõja alustamisele 3-kuuline ooteperiood. Keelatud oli alustada sõda riikide vastu, kes pidasid kinni RL Nõukogu, Rv Alalise Kohtu või vahekohtute otsustest. Praktikas ebaefektiivne, seega loodi üldine sõjast loobumise leping – Briand-Kellogg’i pakt 1928. Hakati enam tähelepanu pöörama üksikisiku kaitsele, ka vähemusgrupid. 1919 loodi töötajate õiguste kaitseks ILO Rv Tööorganisatsioon. Oluline progress tülikus lahendamisel rv-se kohtu ja vahekohtute korras.
sajandil ka Kreeka silmapaistvaim keraamika tootja. 6. sajandil tõusis käsitöö ja kaubanduskeskusena järjest enam esile Ateena, millest sai ka Kreeka vaasimaali ja keraamika tootmise tähtsaim keskus. 7. 6. sajandi vahetusel hakkasid Väike-Aasia kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha (esimesed mündid on meile teada Eefesosest) ja 6. sajandi lõpuks oli müntimine levinud kogu Kreeka maailmas Väike-Aasiast Itaalia ja Sitsiiliani. Sisevastuolud polistes viisid vahel ka relvakonfliktidele ja võimuhaaramistele, mille tagajärjel mitmetes linnades tõusid võimule ainuvalitsejad ehk türannid. Sõnad türann (tyrannos) ja türannia (tyrannis) on arvatavasti Anatoolia päritolu ja võeti kreeklaste poolt kasutusele 7. sajandil. Esialgu tähistasid need lihtsalt tugeva võimuga valitsejat ja monarhiat, ent kuna enamus Kreeka linnriike ainuvalitsust omaks ei võtnud seda käsitati tavaliselt normaalse riigikorra rikkumisena , siis omandasid nad klassikaliseks
annaabi.ee 
