· 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine) o talupojad olid vabad, nendega sõlmiti lepinguid (erinevad talupojad) o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas) · Jüriöö ülestõus o talurahva vabaduse piiramine, pärisorjuse teke o mõisate teke (eramõisad, rüütlimõisad, linnamõisad, kloostrimõisad + seletus) o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine · Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda · Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine)
13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine) o talupojad olid vabad, nendega sõlmiti lepinguid (erinevad talupojad) o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas) Jüriöö ülestõus o talurahva vabaduse piiramine, pärisorjuse teke o mõisate teke (eramõisad, rüütlimõisad, linnamõisad, kloostrimõisad + seletus) o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine)
(rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus: Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike õigusaktidega fikseeriti (puudub isikuvabadus, puudub relvakandmisluba) 5) talupere eluolu rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit: Toiduks oli rukkileib, enamasti aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned, oad. Joogiks kali, mõdu, pidudeks põletati rukkist viina. Elamuks rehetalu, millel polnud aknaid, täitis mitmeid ülesandeid: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi, ning kohati ka sauna ülesandeid. Tööloomadeks härjad ja hobused. Viljadest kasvatati talirukist ja otra, vähemal määral kaera või nisu. 4
Eestlaste kohustused ja koormised: 1. Kaotasid oma maa, see jagati maahärrade vahel.Kõrgeim maavaldaja oli Rooma kirik 2. Talupojad olid kohustatud maksma maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad, karjad jne.), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale
annaabi.ee 
