Okinawa. Satsuma-klann oli Jaapani kodusõja kaotanud osapool ja seega valitsusele pidevaks ohuks. Sellepärast lubas sõja võitja Tokugawa shogun Satsuma sõjaretke Riukiu saarte vastu, arvates, et see kulutab Satsuma jõudu ja tugevdab niimoodi Tokugawa positsiooni. Vallutanud Riukiu saared, keelas Iehisa Shimazu paljude teiste piirangute kõrval, saare elanikel relvade omamise ränga karistuse ähvardusel. See kahekordne relvakandmiskeeld andis relvata võitluskunstide arengule võimsa tõuke. Okinawalased võitlesid vallutajate vastu ainult maatööriistade ja paljaste kätega. Tööriistadest arendati palju tõhusaid relvi nagu tonfa, nunchaku ja sai, mille tehnikaid harjutatakse ikka veel paljudes karate stiilides. Relvade kasutamise oskust hakati hiljem kutsuma okinawa kobudoks. Pärimuse järgi pidasid Okinawa chuang-fa ja tode rühmad mitu salajast nõupidamist ja otsustasid aastal 1629 ühineda võitluseks vaenlasega
Satsumaklann oli Jaapani kodusõja kaotanud osapool ja seega valitsusele pidevaks ohuks. Sellepärast lubas sõja võitja Tokugawa shogun Satsuma sõjaretke Riukiu saarte vastu, arvates, et see kulutab Satsuma jõudu ja tugevdab niimoodi Tokugawa positsiooni. Vallutanud Riukiu saared, keelas Iehisa Shimazu paljude teiste piirangute kõrval, saare elanikel relvade omamise ränga karistuse ähvardusel. See kahekordne relvakandmiskeeld andis relvata võitluskunstide arengule võimsa tõuke. Okinawalased võitlesid vallutajate vastu ainult maatööriistade ja paljaste kätega. Tööriistadest arendati palju tõhusaid relvi nagu tonfa, nunchaku ja sai, mille tehnikaid harjutatakse ikka veel paljudes karate stiilides. Relvade kasutamise oskust hakati hiljem kutsuma okinawa kobudks. Pärimuse järgi pidasid Okinawa chuangfa ja tode rühmad mitu salajast nõupidamist ja otsustasid aastal 1629 ühineda võitluseks vaenlasega
- Seisusliku ühiskonna lõhe oli rahvuslik: ,,saksad" (härrad ja sakslased), eestlastest ,,maarahvas" (keskajal ,,mittesakslased") 1. Talurahva pärisorjuse/pärussõltuvuse lõplik väljakujunemine 16.-18.saj: - Ekspluateeriv õiguslik vahekord pärushärra/mõisniku ja pärustalupoja vahel - Tunnusteks mh talupoja sunnismaisus, tema allumine mõisniku politsei- ja kohtuvõimule, kitsendused talupoja omandiõigusele ja tegutsemisvabadusele, talurahva relvakandmiskeeld, mõisniku õigus talupoeg võõrandada (nt müüa) Ühiskonnaajalugu uusajal: - pärisori: inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa (tulemuseks talupoja mõisakoormiste normeerimatus ja nende tõrjutus riikliku tasandi avalikust elust) - sügav ühiskondlik ebaõigus 2. Eestlaste emantsipeerumine 19.saj: - Mh pärisorjuse kaotamine (1816/1819), teoorjuse likvideerimine (1849/1856/1868) ja passireform (1863) võimaldasid eestlaste majanduslik-ühiskondliku emantsipeerumise alguse - J.V
annaabi.ee 
