Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad). Ristisõdade suunad läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse. Idamaade ristisõdade põhjused Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam seltskond sõtta; alade tagasivallutamiseks; kaubateede taasavamiseks; kristlastest ristisõdijatele lubati eriti häid asju ja pattufdest vabanemist
keskaegsetes hansa linnades. On teada, et tolleaegse ehitise ees oli võlvitud käik ja sees vangikamber, mis mõlemad tunnistava rae õigust kohut mõista. Raekoja lähistele, turu äärde, koondusid ajapikku linna teisedki tähtsamad honed, nagu mündivermimiskoda, apteek ja vaekoda. Siin paiknes ka leivakarnide rida, mis ulatus platsi põhjaküljel pikalt alla emajõe suunas. Samas toimusid avalikud hukkamised ja häbiposti panek, linnakodanike kohustuslikud kogunemised ning relvakandjate ülevaatus. Lõplikult 1789. aasta valminud raekoda on üldjoontes säilinud om algse ilme nii visandas 1780- a- linna ehitusmeister, rostockist päris J.H.B. Walter. Ehitustellised toodi käreverest ja Kärknast, piibrisabakujulised katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Purmani mõisast. Kõik ornamendid, nii välisseina liigendavad 12 pilastri korintose kapiteelid kui ka raesaali sisedekoor, valmistati Walteri enda stukitöökojas. Kohalik tislermeister A.P.Paul, kes juba 1772
aastal - Preestri pühitsusel muutuvad missal armulaualeiv ja vein Kristuse ihuks ja vereks. FEODAALTSIVILISATSIOONI EDASITUNG: REKONKISTA 11.sajandiks oli feodaaltsivilisatsioon läbi teinud suure madalseisu: rahvastik muutunud, oldi varjutud linnamüüride varju ja merele 9 Sõjapidamisest oli saanud peamine elumõte Kirik püüdis relvakandjate agressiivsus pidurdada nn. Jumalarahuga, see ei andnud tulemusi Rekonkista-tähistab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. Maurid hoidsid Hipaaniat enda käes pea 700.aastat, kujundades seda oma käe järgi. Hiljem said kristlased selle oma kätte tagasi. Astuuria jäi vallutamata-tekkis Astuuria kuningriik. Aja jooksul vallutati järjest uusimaid tagasi- uued kristlikud kuningriigid: León, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Kastiilia dialektist sai