2) Nähtused, mille loomusele osutavad eksisteerivad paradigmad, kuid mille üksikasju võib mõista vaid teooria edasise täiendamise teel – valdav osa teadlaste ajast kulub sellele 3) Kui eelmise punkti nähtuste täiendamine ebaõnnestub kehtiva paradigma valguses, siis satuvad kokku teadlased anomaalitega – uus teooria! (energia jäävuse seadus) Tänapäeval ei saa enam kindlalt väita, et üks paradigma lükkab teise täielikult kõrvale (Einsteini reltiivsus vs Newtoni dünaamikavõrrandid) newtoni teooria on einsteini teooria erijuht (kiirused peavad valguskiirusega võrreldes olema väikesed) Ühelt poolt ei oleks paljud teooriad vastuolulised, kui neile ei oleks esitatud suuremaid pretentsioone, teisalt tähendaks see aga lõppu uurimisele, mille kaudu saaks teadus edasi areneda. Teadus ei ole kumulatiivne alati, kuna uute avastuste ja paradigma vahetusega on pöördutud hoopis eelmise paradigma eelkäijate poole sageli.
Machiavelli leidis, et klassikalised moraalireeglid peaksid küll kehtima ehk alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele (siit tuleb printsiip 'eesmärk pühendab abinõu'). Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada (kasvatamine on vajalik riigi säilitamiseks, reltiivsus teiste suhtes). Machiavelli defineerib vooruslikkuse ümber ja ütleb, et voorus ongi see, mis viib meie eesmärkide täitmiseni. Seega kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on tema jaoks instrumentaalne. Vooruslik ehk virtuooslik valitseja on see, kes saavutab oma eesmärgid kontrollides ja talitsedes saatust
norme. 4) Mis on võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). 5) Mida tähendab võlasuhte relatiivsus? Võlasuhteid iseloomustab reltiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole, mingeid õigusi. Võlasuhete realtiivsust kinnitab VÕS-i § 2 lg 1, mille kohaselt on võlasuhe õigussuhe, mille kohhustused ja vastavad nõudeõigused tekivad konkreetsete isikute vahel. Relatiivsetest õigussuhetest
annaabi.ee 
