Aknaklaas jaguneb kvaliteedi järgi 3 sorti. Vitriinklaas võib olla poleeritud, seda kasutatakse suurte pindade katmiseks. Klaasi pakitakse mingi pehme materjaliga polstertatud kastidesse. Kvaliteetsemate klaaside pakimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga või mõlemad küljed. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutusalad on samad, mid jääklaasil. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel
· Valuklaas. On tavaliselt läbipaistmatu, valmistatakse värvilisena, ka reljeefsena. Mattklaasi valguse läbilaskvus on 80-90%, paksus 4-12 mm. Siseviimistlusklaas. · Floatklaas. Värvitu või värviline. Aknad, klaasfassaadid. Peegelklaasi valmistamiseks poleeritud klaas on paksusega 6-20 mm, karastatud või karastamata. Armeeritud klaas on paksusega 6-10mm, valmistatakse metallvõrgul, takistab killunemist, on suurema tulekindlusega, sealhulgas: · reljeefklaas · mullklaas · klaaskiud Kõige üldisemalt jaotatakse klaasmaterjalid nii: · Lehtklaas · Ornamentklaas reljeefse mustriga · Armeeritud metallvõrguga klaas · Poleeritud klaas 12 · Tripleksklaas · Uvioolklaas · Klaasplokid, valmistatakse silikaatklaasist · Profiilelemendid U-kujulise läbilõikega toorklaasist elemendid · Dekoratiivsed pinnakatteklaasid · Klaastorud · Mullklaas
käredaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi käre pind. Jääklaas laseb läbi hajutatud valgust ja käsutatakse teda peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. Relieefklaasi saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed klaasi tõmbamise käigus reljeefseks. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja tema kasutusalad on samad, mis jääklaasilgi. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi käredaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidena jne). Klaasile võib mateerimise teel kända ka tekste. Sardklaas saadakse kähe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk
Vitriiniklaas võib olla ka poleeritud. Neid kasutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaas. Seda valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja tuleb klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi. Tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed reljeefseks. Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Mattklaas. Selle saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib matiks muuta (mateerida) ka osaliselt. Klaasile võib kanda ornamente, tekste jne. Sardklaas. Seda saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel.
annaabi.ee 
