A T E A D U S www.fotolibra.com krüogeensed - külmumise tagajärjel M Polügonaalpinnas: on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster A Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3 meetrit) liitumisest A üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. T Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik.
Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine. 9.Maalihe Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate
mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Liikuvad luited ilma taimedeta. Valged luited Hallid luited üksikute rohttaimedega. Deflatsioon kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega. Korrasiooni lohud kivimite kulutamine, hõõrutamine tuulega. 60. Krüogeensed pinnavormid (külmumise tagajärjel) Polügonaalpinnas igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst igikeltsa laigutine
valged luited hallid luited – üksikute rohttaimedega deflatsioon – kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega (nn. „kõrbe kõnnitee“ tekkimine) korrasioon – kivimite kulutamine, hõõrutamine tuule poolt kantud osakestega Krüogeensed – külmumise tagajärjel tekkinud pinnavormid: 1. polügonaalpinnas: igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmisel 0,6-3 m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik 2. termokarst e. pseudokarst e. glatsiokarst e. ebakarst – igikeltsa laigutine
annaabi.ee 
