Seal on tjud odav. Keerulisemate asjadega nagu tehnika on asi keerulisem. Eri osad valmistatakse eri riikides, kuna on asju, mis ei vaja vljappinud tjudu ja on ka neid, mis vajavad spetsialiseerunud tjudu, mida on rohkem Euroopas.Ehk siis kogu tootmist ja tarbimist puudutav ssteem on vga loogiliselt les ehitatud. Loomulikult on kogu see tegevus kllaltki keskkonnakahjulik. Ka pllumajandus, mis esmapilgul ei tundu olevat nii ohtlik, saastab keskkonda ohtralt ja rikub looduse loomulikku kiku. Reljeefidele mjub pllumajandus laastavalt: metsad vetakse maja, tehakse kunstlikud leujutused, viljatuks jnud maa-aladel on ohuks krbestumine.Laevaliiklus on ks odavamaid transportimise viise, samuti ka ohtlikumaid. Laevakahjustustest tingitud katastroofid on alati vga tsised. Ktusereostuses saavad raskesti kahjustada paljud meres elutsevad taime- ja loomaliigid vi hvivad halvimal juhul ldse. Maanteetransport on kll kallis, kuid sellega ei kaasne lhikese aja jooksul olulist keskkonnasaastust.
Mesopotaamia on tänapäeva Iraagi ala. Tsivilisatsiooni kolm tunnust: · Riigi olemas olu · suured linnad · sotsiaalne kihistumine · Kirjaoskus Mesopotaamia ajastud · Sumeri - akadi ajastu (kestab umbes 2 tuhat aastat, 4000 eKr - 1800 eKr.) · Vana-Babüloonia - kestab umbes 300 aastat (1800 eKr - 1500 eKr) o Tuntuim on sellest ajast Hammurabi ja tema seaduste kogu, mis oli reljeefidele graveertitud. Suurim kaubalinn · Asüüria ajastu - ~1500 eKr - 605 eKr o Asusid elama Põhja-Babüloonia mägedesse. o Asüürlasi on natukene tp. säilinud, enamik on "arenenud" armeenlasteks. o Tipp hetk 8-7 saj. eKr o Suur riik lagunes kiiresti · Uus-Babüloonia - 625 eKr - 539 eKr o 539 eKr vallutasid Pärslased Babüloni. Mesopotaamia kunst
Põhiline tunnusjoon romaani ehituskunstis on ümarkaar nii akende kui uste ülaosas. Hoonetel olid pikihooned ja ristihoone, mille ristumiskohta nimetatakse nelitiseks ja selle kohal asus sageli torn, hiljem ka kuppel (eriti Itaalias Bütsansi eeskujul). Kellatorn ehk kampaniil ja ristimiskirik paiknesid sageli eraldi ehitisena kiriku kõrval. Kirikuid ehtisid väljast poolreljeefsed piiblistseenid, olles abiks piibli ümberjutustamisel ja ornamentika ning seest lisaks jutustavatele reljeefidele ja kujudele ka maalid ja mosaiigid. Kuulsaimad ehitised: Itaalias Pisa katedraal, Püha Markuse katedraal; Prantsusmaal Cluny klooster; Saksamaal Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud. Tarbekunstis on teada uhked kullasepatööd ja eriline 70 meetri pikkune ja poole meetri kõrgune tikitud Bayeux` vaip William Vallutaja lahingutest. Gooti kunst Gootika areneb Prantsusmaal. Arhitektuur on näiliselt kergem ja õhulisem ning kõik on kõrgusesse pürgiv