lipphernes jt. 50 liiki on oma areaali idapiiril, näiteks tömbiõieline luga, jugapuu, tuhkpihlakas jt. Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 6. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised voorliigid, mis inimese tahtlikul voi tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike voi senist koosluste tasakaalu. 7
nustatakse kultuurantropoloogia rajajana. Tema olulisem töö on 1871 välja antud Primitiivne kultuur, mis on mõjutatud Darwini bioloogilisest evolutsioonist oma ühiskonnakäsitluses. Ta uuris Mehhikos Tolteekide kultuuri ja otsis selle jäänu- seid. • Charles Darwin Iga ühiskond või kultuur areneb lihtsat arengurida kasvades lihtsamalt keerulise- maks. Näit aborigeene peeti reliktideks kaugetest aegadest, tõendati, et kõik kultuurid läbivad selle etapi. 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: 1. Ühiskonna ja riigi teenimine ja areng (Morgan) 2. Abielu ja perekonna päritolu ja areng 3. Religiooni teke ja areng (Taylor’i ideed animismist, mitme jumala kummarda- mine, ainujumalakummardamine) Alates 19. saj lõpust said evolutsionistide ideed kriitika väärilisteks. 4. Difusionism — kultuurielementide ruumiline levimine
ja loomi. neid nimetatakse vastava ajajärgu jäänuktaimedeks ehk reliktideks. Näiteks mesimurakas on jaheda Eesti taimestik on üsna hästi uuritud. Looduslikult Kivistised kasvab meil teadaolevalt 1538 liiki (sh. 97 alamliiki)
karvane lipphernes jt. 50 liiki on oma areaali idapiiril, näiteks tömbiõieline luga, jugapuu, tuhkpihlakas jt. Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 2. Harulduse aste Eestis on ligikaudu 50 taimeliiki, mille leiukohtade arv ei ületa viit. Enamik neist on samal ajal ka areaali piiril. Nende populatsioonide hävimine muudaks liigi levikupilti ja oleks kaotuseks kogu Eesti floorale (Eesti loodusliku floora liikide arv on ligikaudu 1400). 3. Dekoratiivsus Endla Reintam, 2008/2009 78
annaabi.ee 
