Entre 1632 y 1639 estuvo en Cataluña Vivió sus últimos años en Soria. Es uno de los grandes dramaturgos del Siglo de Oro español. Su obra dramática se mantuvo fiel a Lope de Vega. Tirso de Molina fue un autor muy fecundo : dejó a unas 300 comedias, que se imprimieron en cinco partes: Primera parte Sevilla, 1627 Segunda parte Madrid, 1635; Tercera parte (Tortosa, 1634); Cuarta parte (Madrid, 1635), Quinta parte (Madrid, 1636). Como dramaturgo religioso él escribió varios autos sacramentales (El colmenero divino, No le arriendo la ganancia, El laberinto de Creta), comedias bíblicas (La mujer que manda en casa. La mejor espigadera. La venganza de Tamar) y comedias hagiográficas (La trilogía de Santa Juana, La ninfa del cielo, La dama del Olivar). También Tirso de Molina introdujo un personaje en literatura, cuyo nombre es Don Juan( El burlador de Sevilla y El convidado de piedra) Este personaje es importante para la literatura
Decisio- otsustavalt Cantabile- laulvalt Alla martsia- marsi taoliselt Leggiero- kergelt Dolec- õrnalt Capriccioso- kapriisselt, tujukalt Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine
G. Ernesaks "HAKKAME, MEHED, MINEMA!" Juhatas Evald Aav ÜLDNAISKOORID T. Vettik "MU SÜNNIMAA" G. Ernesaks "NOOR KEVADE" Juhatas Verner Nerep J. Aavik "KOOTS-KULL" E. Oja "VARES VAGA LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik TALLINNA ERISEGAKOORID R. Päts "JAAN LÄEB JAANITULELE" A. Kapp "KUI TUME VEEL KAUAKS" C. Kreek "MEIE LELL" M. Saar "LINDUDE LAUL" T. Vettik "MIS OLI SEE?" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDPUHKPILLIORKESTER J. Hiob LARGO RELIGIOSO E. Tamm AVAMÄNG "KALEV JA LINDA" M. Lüdig "JAANIÖÖ" M. Lüdig "SKERTSO" J. Jürgenson "RUKKIRÄÄK" R. Kull "TULJAK" Piia Ruus GIII
· Vana tants G-duur (1913, seade fagotile ja klaverile hiljemalt 1956) · Prelüüd g-moll (orkestrisaatega 1917, saade seatud klaverile 1933) · Poeem As-duur (1921) 8 · Õhtulaul G-duur (klaverivariant 1921, seade tellole ja klaverile 1921?, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957) · Romanss G-duur (1924) · Andante serioso (Andante religioso) d-moll (1931) · Prelüüd e-moll (klaverivariant 1942, seade tsellole ja klaverile 1965) · Ballaad e-moll (1944) Kontrabassile ja klaverile · Méditation h-moll (1935) Flöödile ja klaverile · Kolm pala (Orus, Jõel, Aasal) (koost. 1951-1952) Oboele ja klaverile · Lüüriline pala nr. 2 G-duur (1955, samal aastal ka oboele ja keelpilliorkestrile) Fagotile ja klaverile · Vana tants G-duur (tsellole ja klaverile 1913, seade fagotile ja klaverile hiljemalt 1956)
con todos sus avances y su tecnología, no hubiera podido salvar a mi hijo, ese simple y pequeño bebé. En cuanto a mi padre, había gozado de excelente salud hasta sufrir un fuerte ataque cardíaco en 1979, a la edad de sesenta y un años. Sobrevivió al ataque inicial, pero la pared cardíaca quedó irreparablemente dañada; falleció tres días después. Eso ocurrió unos nueve meses antes de que Catherine se presentara a la primera sesión. Mi padre había sido un hombre religioso, más ritualista que espiritual. Avrom, su nombre hebreo, le sentaba mejor que Alvin, el inglés. Cuatro meses después de su muerte nació Amy, nuestra hija, a la que dimos su nombre. Y ahora, en 1982, en mi tranquilo consultorio en penumbra, una ensordecedora cascada de verdades ocultas, secretas, caía en torrentes sobre mí. Nadaba en un mar espiritual y me encantaba esa agua. Se me puso piel de gallina en los brazos. Catherine no podía conocer esa información en modo alguno
ex auctoritate populi Romani consecratum est, ueluti lege de ea re lata aut senatus consulto facto. (5) Religiosum uero nostra uoluntate facimus mortuum inferentes in locum nostrum, si modo eius mortui funus ad nos pertineat. (6) Sed in prouinciali solo placet plerisque locum religiosum non fieri, quia in eo solo dominium populi Romani est uel Caesaris, nos autem possessionem tantum uel usumfructum habere uidemur; utique tamen, etiamsi non sit religiosum, pro religioso habetur. Item quod in prouinciis non ex auctoritate populi Romani consecratum est, proprie sacrum non est, tamen pro sacro habetur. (7) Sanctae quoque res, uelut muri et portae, quodam modo diuini iuris sunt. (8) (Jumaliku õiguse asjad on need, mis on sakraalsed ja religioossed10. Sakraalsed on pühitsetud taevastele jumalatele (jumalatele ülal); religioossed on jäetud maa-alustele jumalatele11. Aga sakraalseks peetakse sellist maatükki, mis on
Treating the creative process from the spiritual, fine-material level it becomes obvious that all ideas and thoughts have a fine-material basis, they are ‘things’, existing 1 Kalevi Aho. Muusika, rahvuslikkus ja ühiskond. (Music, nationality and society). Teater. Muusika. Kino 1994, No.4, pp18, 19. 2 Dom Jacques Hourlier. Vestlused gregoriuse laulu vaimsusest. (Conversations on the spirituality of the Gregorian chant). Solesmes 1985. Tallinn 1996, AS Korol, p.52. 3 Andante religioso. Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast (Remarks on the modern church music). Allgemeine Musikzeitung. Berlin, August 19/26, 1910, No.34/35. Translation in the “Muusikaleht” (“Music Papar”) 1928, No.10. 4 An Axiom often used by Willa Cather (1873–1947) among others. 5 U.Kasemets. Artur Kapp – tema vaimuilm ja helikeel (A. Kapp – his spiritual world and musical language): Tulimuld 1953, No.5, p.266 as energy charges