samas talupoegade sõdu ja sotsiaalseid rahutusi. Kui pinged maandusid ja kirik linnades läheb rae kontrolli alla, tuleb sümbioos vana ja uue vahel. Kerjusordude mungad olid varem palju talupoegi õpetanud, enam neid aga polnud. Kihelkonna vaimulikud seda ka ei teinud. Kui asemele tulid protestantlikud preestrid, olid nad kehvemini haritud jne. Seega, usuelu ja misjonitöö langes maarahva seas. 16sajandil ilmuvad taas panustega matused. Lihtrahva religioonitunnetus oli maagiline ja katolik usk toimib sellega paremini. Ülemkihid võtsid kiiresti omaks uued tõekspidamised. Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne. Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt). Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde (Wanradt-Koell, oe=oo alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega. Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon.
Saksamaal on misioon kanda edasi Euroopa kultuurilist pärandit. Kuna seda ei saa teha ilma poliitilise võimuta, tuleb luua rahvusriik. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan'i argumentatsioon. On rahvus midagi subjektiivset ehk tunnetuslikku ja kokkuleppelist? Renan- Kõik rahvused on nii segunenud ,et geneetilist alust kindlasti rahvusele ei ole. Keel kui rahvuse alus- mille poolest ameeriklased brittidest erinevad või kuidas seletada sveitsi rahvust. Rahvus kui ühine religioonitunnetus- väga erinevad usud on ka võimalik. Rahvus kui kindla territooriumil olijad- ei, kuna ühe rahvuse territoorium on ajaloos muutuv. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), Modernistid ütlevad et rahvus on modernse ühiskonna nähtus ja varem seda ei eksisteerinud. Gellner ütleb,et rahvus pole muud, kuid industrialiseerimise produkt ja moderniseerimise nähtus. Kõik kogukonnad, mis eksisteerisid enne Pr revol ei tuginenud ju rahvusele, olid erinevad riigid ja
kujundada. K o l m a s aste on mõistus, mille olulisimaks tunnuseks peetakse ühtekuuluvust või ühiskondlikku teadvust. Need kolm astet on madalama vaimutegevuse astmed. Kõrgem tunnetus algab kõlbelisest eneseteadvusest. N e l j a s aste on kõlbeline enesetunnetus, s.t südametunnistus, isiksuslik areng. V i i e s aste on religioosne tunnetus, mis koosneb kolmest dialektiliselt järgnevast astmest: loomupärane religioonitunnetus, inimese enese kujundatud religioon, ilmutusreligioon. K u u e s aste on absoluutne teadmine, milles tunnetatakse kõigi lõplike asjade ning nähtuste ühtsust. Illustreerimaks eespool öeldut, võime inimese arengusfääre ja arengusuunda piltlikult kujutada nii: - enesetunnetuslik ehk kõlbeline sfäär - tunnetuslik ehk kognitiivne sfäär
annaabi.ee 
