liigitada ateismi alla. Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist. Levik maailmas Raske on kindlaks määrata ateistide täpset hulka maailmas. Erinevad religiooniteemalised küsitlused võivad ateismi defineerida erinevalt või tõmmata erinevaid piire ateismi, mitte-religioossete uskumuste, mitte-teistlike religioonide või spirituaalsete uskumuste vahele. Lisaks eelmainitule, võivad erinevad inimesed hoiduda enda ateistiks nimetamisest, kartes diskrimineerimist, sotsiaalset halvakspanu või hukkamõistu. Britannica entsüklopeedias avaldatud uuring aastast 2005 väidab, et 11,9% maailma populatsioonist on mitte-religioosne ja 2,3 % ateistlik
Järkjärgult temaatika küll avardus, kuid eesti rahva käekäiku puudutavaid teoseid on siiski u 50% kõigist ilmunud raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A.Kalmus jt). Autoreid: A.Gailit, A.Kivikas, Pedro Krusten, A.Mälk, K.Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa 14 romaani, novelli ja luuletuskogu), pikka aega vaimulikuna tegelenud Ain Kalmus, kelle loomingu mõjukaimaks osaks on religiooniteemalised romaanid Prohvet, Tulised vankrid ja Juudit. Ilmar Jaks, omanäoline inimhingede salasoppide tagurpidipööraja ja novellikirjanik. Pagulased on kirjutanud suurel hulgal memuaristikat, ilmselt on mineviku meenutamine andnud vaimset jõudu ja enesekindlust, kokku on paguluses ilmunud üle 150 mitmesuguse mälestusraamatu, nii autorimemuaare (näiteks Aino Kallase kuus mälestusteraamatut, kui ka kollektiivset laadi mälestusteoseid, mis on pühendatud mõnele
Järk-järgult temaatika küll avardus, kuid eesti rahva käekäiku puudutavaid teoseid on siiski u 50% kõigist ilmunud raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A.Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk, K. Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa - 14 romaani, novelli- ja luuletuskogu), pikka aega vaimulikuna tegelenud Ain Kalmus, kelle loomingu mõjukaimaks osaks on religiooniteemalised romaanid Prohvet, Tulised vankrid ja Juudit. Ilmar Jaks, omanäoline inimhingede salasoppide tagurpidipööraja ja novellikirjanik. Pagulased on kirjutanud suurel hulgal memuaristikat, ilmselt on mineviku meenutamine andnud vaimset jõudu ja enesekindlust, kokku on paguluses ilmunud üle 150 mitmesuguse mälestusraamatu, nii autorimemuaare (näiteks Aino Kallase kuus mälestusteraamatut, kui ka kollektiivset laadi
annaabi.ee 
