parlamendivalimistel Näide: avatud vastustega küsimused Paljudes maades õpetatakse õpilastele teiste maade ajalugu ja kultuuri. Kirjuta kaks erinevat viisi, kuidas ühiskond võib kasu saada õpilastest, kes mõistavad teiste maade ajalugu ja kultuuri. 1. 2. Kuidas küsimusi valida ja sõnastada? Küsimustiku koostamine on võtmetähtsusega uuringu õnnestumisel Peamine edu pant osata küsida õigeid küsimusi. Millised on "õiged" küsimused? Valiidsed Reliaablid Millest alustada? Tutvu eelnevate uuringutega selles valdkonnas Küsimustiku esimene tööversioon võib kujuneda teiste tehtut arvestades või ajurünnaku põhimõttel Edasi sordi küsimused arvestades uurimisküsimusi ja hüpoteese; küsimused ei tohi olla lihtsalt huvitava info kogumiseks Hüpoteeside sõnastamise järel operatsionaliseeri need. Vii iga küsimus mõne hüpoteesi või uurimisülesande alla. Viska välja kõik, mis ei
Mälust ammutamine (retrieval): sealhulgas mälust puuduoleva või raskesti kättesaadava info rekonstrueerimine Hinnang (judgment): mälust ammutatud info põhjal esialgse vastuse "koostamine" Vastus (response): hinnangu sobitamine vastusekategooriatega vm piirangutega; vastuse sisuline "toimetamine" või tsenseerimine (sotsiaalse soovitavuse või mainekujunduse efektid) Konteksti mõju vastustele- mõjutab enim väidetest arusaamist. Vastused esimestele küsimustele on vähem reliaablid kui viimastele Väidetest arusaamine- tähelepanu, tõlgendamine, eesmärgi aimamine Meeldetuletamine- oleneb mälujäljest, küsimuses sisal infost. Hinnang- kuidas mälust ammutatud infot kasutatakse küsimusele vastamisel. Võib põhineda meeldetuletamise protsessil, taustinformatsioonil Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks
· Otsus valetamise kohta on võimalik teha üksnes siis, kui muud seletused langevad ära; · Isik, keda kahtlustatakse valetamises tuleb saada(ahvatleda) rääkima, sest mida rohkem ta räägib, seda suurem on tõenäosus tabada teda valetamise tunnustelt; · On teatavad levinud stereotüübid valetamise tunnuste kohta (pilgu ärapööramine, nihelemine, latentsus vastamisel, naeratamine nt), mis uuringute järgi ei ole reliaablid tunnused. Näiteks silmside enamikul valetamise suhtudel suureneb või jääb samaks, mitte ei vähene (Vrij, 1995). · Tegelikud head vale äratundmise indikaatorid on järgmised: kõnevääratuste sagenemine ja kõnelemise tempo aeglustumine (kehtib eelkõige kognitiivselt keeruliste valede puhul), hääletämbri muutus (eelkõige kõrgenemine), käte ja jalgade liigutuste vähenemine, näoilmete vastuolulised mikromuutused (kestavad 1/25 sekundit ning nende äratundmine
annaabi.ee 
