”? Mida me ütleme, kui me kasutame väljendit ”Ma tean”? Kuidas on teadmine/sed diferentseeritud harjumusest, kommetest, intuitsioonist, arvamusest või uskumusest? Kas esineb erinevaid teadmiste ja vorme? Millised on teadmiste kontrollimise ja kinnitamise võimalused? Mis on tõde? Et teadmised oleksid tõesed, tuleb neid tõestada, kasutades filosoofiliselt kaitstavaid mõisteid: see peab olema ”tõene” ja selles peab olema teatud hulk kindlust. Kogutud informatsioon peab olema reliaabel situatsiooni kajastamine. Teadmistebaasi kujundamiseks peab kasutama väljendeid nagu põhjendatus, kaitstav, tõene, kindel – need on eeldused teadmiste baasi kujundamiseks. Teadmine ja teadus Filosoofia mõistmine on sellest vaatenurgast oluline. Teadus ei lase õdedel öelda: ”Ma tean” paljude õdesid huvitavate asjade kohta. Filosoofia on muutunud peale seda, kui õendus on üle võtnud paljud varem dominee- rinud põhimõtted teadmiste ja teaduse kohta
Kriteeriumvaliidsus kirjeldab iseloomustatava kontrollivahendiga saadud näitajate ja sellest sõltumatu vahendi(testi või konttööga) saadud tulemuste kokkulangevuse määra. Kriteeriumvaliidsusel on kaks alaliiki: samasus ja prognoosiv valiidsus. Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrolltöö või test võimaldab teadmisi või oskusi mõõta. Endast mõistetavalt peab reliaabel kontrollvahend olema valiidne. Üldjuhul iseloomustatakse testide ja teiste kontrollvahendite reliaablust kindlates tingimustes korduval kasutamisel saadud tulemuste stabiilsusega. Täieliku kontrollitulemuste kokkulangevust on suurema arvu testiküsimuste korral peaaegu võimatu saavutada. Tulemuste hajuvust võivad põhjustada ebamääraselt formuleeritud küsimused, õpilaste testi sooritamise oskused, õpimotivatsiooni varieeruvus jne. Praktikas saab testi reliaabluse üle
Seega eksperiment, mida kasutatakse psühhodiagnostilistel eesmärkidel, on samuti test. Testides kasutatavate mõõteskaalade omaduste alusel jaotuvad testid psühhomeetrilisteks ja mittepsühhomeetrilisteks. Korrektselt koostatud test vastab mitmele usaldusväärsuse ning kehtivuse kriteeriumile. Psühhomeetriline test eeldab meetriliste skaalade (intervall- ja suhteskaala) kasutamist. Psühhomeetriline test peab olema (1) usaldusväärne ehk reliaabel, (2) kehtiv ehk valiidne, (3) adekvaatse raskusastmega ja (4) diagnoosiva väärtusega. 3.1. Testi reliaablus (usaldusväärsus) Testi reliaablus ehk usaldatavus näitab, kuivõrd hästi (kvaliteetselt) test mõõdab seda, mida ta mõõtma on määratud; mil määral ta on vaba mõõtmisvigadest. Usaldatavus avaldub (1) tulemuste stabiilsuses (korduva testimise puhul) ehk selles, et (2) kõigi testiülesannete lahendamine nõuab
annaabi.ee 
