Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (näiteks vigade puhul). Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud aastate taha, kuid siiski on seda juhtimise viisi võimalik leida vaneamate kasutusel olevate seadmete juures. Keskprotsessoris toimuvad kõik loogilised ja aritmeetilised operatsioonid
F={1,3} G={1,4}. Kui kõogi nelja palli tõenäosusega 0,9 töötavad garantiiaja Sündmus A toimub, kui juhusliku katse võtmine on võrdtõenäoline,siis jooksul tõrgeteta. Releed töötavad tulemus on tema jaoks soodne. Näide P(EF)=P(E)P(F)=1/4, üksteisest sõltumatult. Leida tõenäosus, 4. Tulistatakse märklauda. Olgu juhuslik P(EG)=P(E)P(G)=1/4, et vähemalt üks neist releedest töötab sündmus A, et toimub üks tabamine ja P(FG)=P(F)P(G)=1/4. Aga ¼=P(EFG) garantiiaja jooksul tõrgeteta.Olgu üks möödalaskmine. Sellele katsele P(E)P(F)P(G).ei ole üldse sündmus A - esimene relee töötab vastav elementaarsündmuste hulk S = sõltumatud.Tinglik tõenäosus P(B|A). gasrantiiaja jooksul tõrgeteta, sündmus B
märklaua tabamine teisel lasul. Seega ülesande tingimuste kohaselt P(A) = 0,6 ja P(B)= 0,8. Kuna sündmused A ja B on mittevälistavad ja sõltumatud, siis tõenäosus, et märklauas oleks vähemalt üks tabamus on: P(A U B) = P(A) + P(B) P(AB) = 0,6 + 0,8 0,6 * 0,8 = 0,92 Näide 4. Seadmes on kaks releed, mis tõenäosusega 0,9 töötavad garantiiaja jooksul tõrgeteta. Releed töötavad üksteisest sõltumatult. Leida tõenäosus, et vähemalt üks neist releedest töötab garantiiaja jooksul tõrgeteta. Olgu sündmus A esimene relee töötab gasrantiiaja jooksul tõrgeteta, sündmus B teine relee töötab garantiiaja jooksul tõrgeteta. Meid huvitav sündmus vähemalt üks (st kas esimene või teine või mõlemad) releedest töötab garantiiaja jooksul tõrgeteta on sündmuste A ja B summa, A U B. Tõenäosuste liitmislause kasutamiseks peame teadma ka nende sündmuste korrutise A B tõenäosust. Kuna eelduse kohaselt on
Tor tööpõhimõte põhineb internetiliikluse juhtimisel läbi mitmete Tor võrgus olevate masinate, mis teeb kasutaja IP ning asukoha väljaselgitamise võimatuks. Küll aga muudab see tehnoloogia veebilehtede sisu kättesaamise aeglasemaks, sest internetiliiklus ei liigu veebiserverisse otse, vaid ka läbi Tor võrgu. Projekti saab kiiremaks muuta kui vabatahtlikud jooksutavad releesid. Tor võrk koosneb releedest, milleks on entry guard, middle relee ning exit relee. Entry relee vahendab infot kliendi ning middle relee vahel, middle relee vahendab infot exit releega ja entry guardiga. Exit relee vahendab infot veebiserveriga, mille tõttu arvab veebiserver, et kliendi IP on exit relee oma. Exit relee haldamine on riskantne, sest exit relee IP on avalik ning relee omanik vastutab kliendi tehtud tegude eest. Peidetud teenusteks nimetatakse veebisaite, mis on kättesaadavad ainult läbi Tor võrgu.
Aastal 1944 leiutas H. H. Aiken Mark-I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Arvuti valmis samal aastal Ameerika Ühendriikides Aikeni projekti järgi. Arvuti tööd juhtis programm, mis anti ette perfolindil. Mõõtmetelt oli see väga suur masin. Ühele tehtele kulutas arvuti 0,3-15 sekundit. Masina käivitas 5-hobujõuline mootor. Ka Mark II loodi H. Aikeni juhtimisel. Need arvutid olid nn arvutusautomaadid, mis olid konstrueeritud elektromehaanilistest releedest ja loenduritest. Need arvutid töötasid jäiga programmi järgi, mis oli arvujadaks kodeerituna perfolindil. Programm ei võimaldanud juhtida arvutusi sõltuvalt vahetulemustest, mistõttu programmi koostamine oli ülimalt töömahukas. Taoliste arvutite rakendamist pidurdas veel madal töökiirus ja töökindlus ning põhimälu oli väikese mahuga. Hobujõud tähis hj, mittesüsteemne võimsusühik; 1 hj = 735,5 W (Suurbritannias ja USA-s 1 HP (hors power) = 746,5 W)
pidurdusreleedest (vt ka p. 1.3.4) ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kui kiirenduskontaktorid KM3 ja KM4. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevad ja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankru- ahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA1 ja KA2, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM3 ja KM4 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdus- releedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM5 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee KA1 ja algab ülalkirjeldatud mootori käivitusprotsess eelnevaga võrreldes vastas- suunas. Mootori peatamiseks on kaks võimalust. Juhul kui pöörata mootori peatamiseks ümberlüliti S2 käepide asendisse ,,0", kaotavad toite kõikide kontaktorite mähised ja mootor peatub ainult hõõrdejõudude toimel (vaba väljajooks)
annaabi.ee 
