esitab sellel ajahetkel toest vaidet. Kui antud ajahetkel voiks relatsioonis sisalduda mingi ̈ korteez, kuid see korteez seal tegelikult ei sisaldu, siis jarelikult see korteez ̌ esitab vale väite.) • Informatsiooni uhtse esitamise printsiip. (kogu relatsioonilises andmebaasis hoitav informatsioon esitatakse vaid uhel viisil – relatsiooni atribuutide vaartustena) Teema 3 (relatsioonialgebra) • Relatsioonialgebra pohimoisted. ̃ Relatsioonialgebra on relatsioonide kui operandidega teostatavate operatsioonide kogum. Operatsioonid jagunevad: hulgateoreetilised operatsioonid ja spetsiaaloperatsioonid. Relatsioonialgebra operatsiooni tulemus on relatsioon. Iga operatsiooni jaoks on vajalik operaator. • Relatsioonialgebra operatsioonid: projektsioon SELECT x FROM X, piirang SELECT * FROM X WHERE x=1,
andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine. UML (Unified Modeling Language) visuaalne modelleerimiskeel SQL (Structured Query Language) - Teisendustele orienteeritud keel, mis kasutab relatsioone, et teisendada sisend väljundiks . SQL keel on relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne. SQL on pärit IBM-st 70-ndate keskel loodud relatsioonilise andmebaasi prototüübist System R. Originaalne SQL keel (SEQUEL2 - Structured English Query Language 2) kirjeldati 1976 a. novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem.
4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7) 16. Kontseptuaalne andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused.(teema 7) 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) 19
*Kõige enne täidetakse kõige sügavamal(most deeply nested) paiknevad alampäringud. Alampäringud võivad: *tagastada rohkem kui ühe kirje. *tagastada rohkem kui ühe veeru. *kasutada GROUP BY klauslit *kasutada ühendit (join) kahest või rohkemast tabelist) *alampäring võib kuuluda SELECT,UPDATE,DELETE,INSERT,CREATE TABLE lausete koosseisu. *alampäring võib küsida andmeid teistest tabelitest kui väline (outer) päring. *kasutada relatsioonialgebra operaatoreid (MINUS, INTERSECT jne.) Sama järjekord Miks kasutada korreleeruvaid päringuid: Korreleeruv päring on üks võimalus lugeda andmeid ühest tabelist ja samal ajal (samas päringus) võrrelda neid andmeid teiste andmetega, mille saamiseks on samuti vaja rakendada päringut. Alati, kui alampäring peab iga peapäringu rea kohta tagastama erinevaid väärtusi, tuleb kasutada peapäringuga korreleerivat alampäringut. Päringutes on kasutatavad operaatorid EXISTS,SOME/ANY, ALL.
annaabi.ee 
