Tekkimisel on kogu Universum ühes kvantolekus. Niisiis käsitlevad H&H Universumit kui üksikut kvantsüsteemi ja püüavad määrata selle lainefunktsiooni. Teiste sõnadega nad rakendavad standartseid kvantmehaanika printsiipe kogu Universumi kohta „enne“, kui Suur Pauk käib. Kõnesolevate uuringute eesmärgiks on luua gravitatsiooni kvantteooria ehk kõike hõlmav ühendteooria – termin, mis on ärritav enamikule füüsikutest. Osade füüsikute ja relativistide senised püüdlused seda luua on andnud vähe tulemusi. Nagu ikka lähenes Hawking probleemile teisiti. Ta otsis Universumi lainefunktsiooni mitte kvantgravitatsiooni vaid oma kvantkosmoloogia kaudu, mis on ajatud piirideta Universumi mudelile.(McEvoy, Zarate, 2002) 6 MUSTAD AUGUD
homogeensuse ja vabastab selle pealesurutud identiteetidest. Mida kummalisem on kunst seda lihtsam on kaanonisse pääseda (ühiskonda põlgavad futuristid-dadaistid). Relativistid: kaanon, mis on sotsiaalse kokkuleppe vorm, ei ole seotud objektiivsete väärtustega. Subkultuuride nn väiksed kaanonid asendavad suured kaanonid. John Guillory Kaanon on eelkõige kultuuri ja haridusliku monopoli probleem. Tüliõunaks kanonistide ja relativistide vahel on core curriculum, põhikursuste kava, mis viidi USA ülikoolidesse sisse pärast II maailmasõda, et luua ülikoolidele ühine alus (angloameerika ülikoolides puuduvad üldised ained, emigrandid). Stanfordi ülikooli core curriculum: Vanakreeka tragöödia, Platoni Riik, Vana ja Uus Testament, Augustinuse Pihtimused, Dante Põrgu, Th. More Utoopia, Machiavelli Vürst, Luther Kristlik vabadus, Voltaire Candide, Marx, Engels Kommunistlik manifest, Freud
Jaotav õiglus (distributiivne õiglus e ius distributiva): kehtib põhimõte igaühele oma. Jaotava õigluse põhimõte on siis järgitud, kui hüvesid jaotatakse proportsionaalselt, kusjuures õiglus tähendab seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Teisisõnu ei anna Aristotelese järgi selline õiglus igaühele võrdselt, vaid vastavalt tema väärivusele, st vastavuses tema koha (staatuse) ja panusega ühiskonnas. Relativistide järgi realiseerub positiivne õiguskord praktikas küsitavalt, sest positiivsed õiguskorrad lubavadki milleski igaühele oma, kuid väärtusotsustused jäävad alati teatud määral subjektiivseks, õigusnormide tõlgendused küsitavaks ning huvide konflikti saab lahendada vaid kahel viisil – kas otsustatakse kahest ühe huvi kasuks või minnakse kompromissile ning selgust absoluutsest õiglusest ei tule. 348. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k
annaabi.ee 
