Ei ole ju toit mingil moel paha, aga palju süües, siis seame oma tervise tõsiselt ohtu. Tänapäeval on tõestatud, et rasv pole paha, halvaks teeb rasva ikka kogus. Normaalses koguses on seda organismile vaja. Nii võib tänapäeva teadus kinnitada skeptikute väidet, et tajumised sõltuvad kogustest, ehk siin toodud näite põhjal ka tervis, kui täpne olla. Kaheksas troop on eelnevatest erinev. Kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Arvatakse, et see troop on sissejuhatus relatiivsusele. (Meos, 2000). Ja tõdeda seda saabki vaid nii nagu skeptikud, et ei saa öelda millised on asjad oma loomuselt. Ei saa öelda , milline on maa, kui võtame ära õhu ja vee, mis maad iseloomustab. Milline on aeg, millises ruumis. Üheksas troop toob selgituse asjadesse nii, et sageli nähtavad asjad ei tekkita meis hämmeldust, aga harva kohatavad asjad jätavad meisse sügava mulje. (Meos, 2000).
Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused`` Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist
23 Dubleerimine muudab inimese sõnumi vahendatuks. 25.11.14 Keele ja kultuuri seotus. Räägitakse lingvistilise relatviisuse printsiibist iga keel väljendab ja loob erineva ja autonoomse maailma tajumise/mõtlemise viisi. Väidetakse, et kultuuri ja keelt ei saa vaadata lahus, need on tihedalt üksteisega seotud ja mõjutavad üksteist. Sapir-Whorfi hüpotees (lingvistilise relatiivsuse printsiip). Sellele relatiivsusele on tähelepanu pööranud: Edward Sapir (1884-1939) ja Benjamim Lee Whorf (1897-1941). Need mehed mõjutasid ükseteist. Sapir oli Boasi õpilane (kes oli antropoloogia rajaja), tegeles indiaanlaste uurimisega ja indiaani keeltega 1920ndatel märkas, et tekstidest, millega tegeles kumab läbi hoopis teistsugune maailmataju kui valgetel ameeriklastel. Hakkas rääkima sellest, et keel ja mõtlemine on omavahel seotud
annaabi.ee 
