Selleks nõudsid nad totalitaarse valitsusviisi sisseseadmist. Itaalia fasistide eesmärgiks oli Itaalia ülemvõimu kehtestamine Vahemere ruumis endisaegse Rooma impeeriumi eeskujul, mille järglasteks nad end pidasid "hobuserauapoliitika" - Soome välispoliitika 1920. aastate keskpaigas, kus Soomet kujutati vahendajana Skandinaavia (Rootsi, Taani, Norra) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) vahel. Termini võttis kasutusele Soome president Lauri Relander. ületootmiskriis majanduskriisi vorme, mis tekib siis, kui toodetakse rohkem, kui ühiskond tarbida suudab. Kui kaubale ostjaid ei leidu jäävad ettevõtted seisma, töölised vallandatakse, langeb elatustase ja ostujõud, järelikult ostetakse veelgi vähem, järelikult tuleb vallandada veelgi enam jne. Selleks, et kriisist välja tulla, hakati ülejääke lihtsalt hävitama. "New Deal" e "Uus Kurss" - selle nimega nimetatakse reforme, milliseid viis USA-s 1930. aastatel ellu president
Enam ei saa president ainuisikuliselt parlamenti laiali saata. Välispoliitika ülem oli ka varem president, nüüd on EL-ga seonduv peaministri asi, muuga tegeleb president. Peaminister Mari Kiviniemi. Ministreid kokku 20, neist 11 naised. Suurimad parteid: Keskusta, Kokoomus, Sotsiaal-demokraatlik partei. Tavaliselt valitsuses ka: Vasakpoolsed, Rohelised, RKP, kristlik-demokraatlik liit. Soome presidendid: 1919-1925 K. J. Stahlberg 1925-1931 L. Kr. Relander 1931-1937 P. E. Svinhufvud 1937-1940 K. Kallio 1940-1944 R. Ryti 1944-1946 C. G. E. Mannerheim 1946-1956 J. K. Paasikivi 1956-1982 U. Kekkonen 1982-1994 M. Koivisto 1994-2000 M. Ahtisaari 2000- ... T. Halonen 32.Lipp, vapp, hümn. Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid.
I SDP (vähemus)valitsus 1926- 27. Sisepoliitikas oluline vastuolude tasandamine ja õiguste garanteerimine ja moderniseerimine. Punavangide kiired amnestiad, maareformid, rootsikeelsete õiguste kindlustamine (kakskeelsus), astmeline tulumaks, usuvabadus. Keeluseadus (1919-1932). Kodanlikus avalikkuses domineeriv valge Soome mentaliteet (nt koolides kuni 1960.aastateni). Nn ehtsoome liikumine ja keelevõitlus. II President L.K. Relander (1925-31), Maaliit. Kommunismiküsimuse aktiviseerimine 1920.-1930.aastate vahetuses Tsentrumi ja parempoolsete parteide omavaheline lähenemine ja 1920.ndatel aastatel: lõhe nii parem-vasakpoolsete vahel kui ka sotsiaaldemokraatide ja kommunistide vahel. Moskvas resideeruv SKP osales 1920. aastatel parlamendivalimistel teise nime all ja sai 1929. aastal 23 kohta parlamendis (SDP 59 kohta): Soome Ametiühingute Keskliit libises 1920. aastatel kommunistide kätte, üldstreik 1929. aastal
Soome abistas Eestit Vabadussõjas (Põhja pojad). Soome-Eesti liidu idee lükati Soome poolt tagasi. 1920-1925 osales Soome balti riikide välisministrite konverentsidel. Soome rõhutas, et teeb balti riikidega majandus ja kultuuri alast koostööd, mitte poliitilist. Soome oli vahendaja baltiriikide ja 27 skandinaavia maade vahel. Seda nimetati hobuseraua poliitka, mis toimus kõige aktiivsemalt Reladeri valitsemise ajal. 1925 - Relander külastas Eestit ja Rootsit. 1930ndatel eraldus Soome balti riikidest. 1935 - kuulutas välja neutraliteedi. Soome suhted Nõukogude Liiduga olid 30ndatel aastatel kehvad. Venemaa nägi Soomes endiselt ühte oma osa. 1939. aastal nõudis Nõukogude Liit endale suure tükki Karjalast Leningradi ümbruses. Soomele pakuti asemele 2 korda suuremat piirkonda põhjas, kuid Soome ei nõustunud. 1940 Talvesõda. Soomlased kaotasid, aga see näitas punaarmee jõuetust. Karjalasse rajatud
annaabi.ee 
