varustamise keskseks organiks. Varustusvalitsus koondas ladudesse vajalikke ressursse nii välisostude teel kui ka siseriigist. Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske, vajati relvi püsse, kuulipildujaid, suurtükke. Lisaks laskemoona, lennukeid, soomusmasinaid, side- ja pioneerabinõusid, valgustus- ja vaatlusvahendeid. Sõjaväe esialgne rahuldamine tarvikutega toimus kohustuse korras ja rekvisitsiooni teel. Mõningaid tarbeesemeid sõjaväele, nagu tarvitatud relvi, laskemoona, saadi endise Vene sõjaväe ladudest. Nende kordaseadmine aga võttis aega. Suurem osa varustusesemeid tuli soetada sisseveo teel välisriikidest. Esimesed relva- ja laskemoonasaadetised jõudsid Tallinnasse alles detsembrikuu algul 1918. Taandumine Narva langemisega algas 1. diviisile taandumise ajajärk, mis kestis 1919. aasta alguseni.
lihasaaduste järele. Seoses lihasaaduste nappusega lubati vorsti valmistada hobuselihast. Toitlustusküsimuses oli 1919.a veebruaris raskused jõudnud haripunkti. Toitlustusministeeriumi poolt kogutud andmed näitasid aga, et edaspidi, et ei Lõuna-Eesti ega Virumaa pole enam suutelised täiel määral varustama leivaga rindel asuvaid vägesid. Vähendati leivanormi ½ naelalt 1/3 naelale. Hoolimata raskustest tui siiski jätkata rekvisitsiooniga. Rekvisitsiooni läbiviimiseks kitsuti valitsuse määrusega 25.02.2019 üle maa ellu rekvisitsioonikomisjonid. Toitlustusolud muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Maareform. Samal ajal kui maal oli käimas üks euroopa radikaalsemaid agraarreforme riigistati vastavalt Asutava Kogu 10.10.1919.a vastu võetud Maaseadusele mõisnikele kuuluvad maavaldused kokku 1039 mõisat 2,34 miljoni hektari suuruses. Metsad ja
aastal rajati Vilniuses Leedu Põgenike Abistamise Komitee ehk Leedu komitee, mille eesotsas oli M. Ycas ja A. Smetona. Pärast Vilniuse langemist osa liikmetest Leedu komiteest põgenes Petrogradi ja loodi sinna Leedu esinduse. Teine osa jäi kodumaale, püüdes edasi tegutseda. Saksa okupatsioon Leedus (1915-1918)- 1915. aastal moodustasid sakslased Leedu- Kuramaa administratsiooni, mis jagati 34 kreisiks ja 230 vallaks (Saksa valdussüsteem). Karm rekvisitsiooni- ja töösunnipoliitika. Rekvireeriti toitaineid ja töösunnipoliitika oli seotud tööjõu puudusega. Esialgu sakslased soovisid Leedut annekteerida, kuid hiljem kui USA sekkus hakati soosima leedulaste rahvusliku taotlust. Leedu Taryba (Maanõukogu) moodustamine (september 1917)- 20 liikmeline rahvusnõukogu, millesse kuulusid rahvusvähemused - valgevenelased, juudid, poolakad. Esimeheks sai A. Smetona. Toimusid ettevalmistused Leedu iseseisvumiseks. 1917
Kõik varandusid hakati välja vedama, mis ei jõutud võtta, pandi põlema. Rüüstati. Ajutine Valitsus ei saanud aidata. Kastutati ära Eesti Rahvusväeosad. Saadi kord majja Haapsalus ja Läänemaal. Korraldati erandkorraline sundrekvisitsioon Ajutise Valitsuse poolt, mis pidi puhastama terve eesti toiduainetest. Pidi jääma vaid 2 kuu varud tsiviilidele. Kõik veeti Venemaale, et sakslastele midagi ei jääks Eestlased protestisid ja jõudsid panna seisma ajutiselt selle rekvisitsiooni. Enamlik oktoobripööre: Kaksikvalitsus ei toiminud. Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada teravaid soits.probleeme, kaost suurendasid enamlased vaesemates kihtides, eriti tööliste ja sõjaväe hulgas (Rahu, leiba, maad!). enamluse tugevnemine, ettevalmistused riigipöördeks; Enamlased said aga jõudu juurde sellest kõigest, et Ajutine Valitsus oma otsustega ei kõlba kuhugi (st Venemaa ei lähtu nende huvidest ega lõpeta sõda) Nad alustasid reaalseid ettevalmistusi võimu ülevõtmiseks
annaabi.ee 
