1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel
-‐ vastuvõtjariil on eriline kohustus astuda kõik asjakohased sammud, et kaitsta esindust sissetungi või kahjustuse eest ja vältida esinduse rahu segamist või selle väärikuse rikkumist -‐ vastuvõtjariigi ametivõimud ei tohi läbi otsida, rekvireerida, arestida või allutada täitemenetlusele esinduse valdusi, vara ja transpordivahendeid Konventsioon ei sisalda kohustustest erandeid Privileegid ehk eesõigused (eesti k tõlge), immuniteedid ja puutumatus(füüsiline kaitse) ehk puutumatused (eesti k tõlge) Esinduse privileegid
säilitada. Muudatused on paratamatult vajalikud. 1795 ja 1796 aasta maapäevadel arutatakse muudatuste võimalusi, kuidas senist agraarkorraldust muutma. Tulemusena otsustatakse, et mõisad peavad selgelt kinni pidama vakuraamatutes olevatest normidest. Mitte midagi üle võtta ei tohi. Teine asi, mida deklareeritakse, on see, et kõik varasem jutt talupoegade vallasvarast peabki olema tagatud. Mõis vallasvara rekvireerida ei tohi. Eestimaal mõningase hilinemisega hakatakse ka siin mitmetes mõisates kehtestama eraõigusi. Konkreetsed olud sunnivad peale eraõiguste kehtestmiseks, mis muutuvad suhteliselt massiliseks. Talupoegadele tagatakse teatavad õigused. Rohkem õigusi. Õiguste andmine tähendas väga täpselt nende kohustuste paikapanemist. Olid esimesed talurahvaõigused. Võib öelda, et 18. sajandi viimastel aastatel on vakuraamatutega tõsisemalt tegeletud. Talupoegade kasuks.