elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. · Vastupidiseks muutub ka mootori moment. · Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. · Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust · Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi · Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne. · Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja mehhanismi esialgsel pidurdamisel. 2) Vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või
3). Momendi suurenemine põhjustab märgatava nurkkiiruse vähenemise. Sellise tunnusjoonega on jadaergutusmootor ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus jadaergutusmähis, suure rootoritakistusega asünkroonmootor. β ≤ –10. 4. Tõusev tunnusjoon (4, joon. 2.3). Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva tunnusjoonega on alalisvoolu liitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. 25. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootori voolusuund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Rekuperatiivpidurdust ka- sutatakse näiteks koormuse langetamisel suure kiirusega. Mootor lülitatakse koormuse allalaskmisele, koormusmomendi mõjul ületab rootori nurkkiirus sünkroonkiiruse. Pidurdusmoment on võrdne takistusmomendiga Mp=Mt
ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Pidurdamisel lülitatakse mootor võrgust välja, pinge kaob ning vool ja mootori moment muudavad oma suunda 25. Asünkroonmootori tehistunnusjooned. Tehistunnusjooned võib leida loomulike tunnusjoonte järgi, kui moment arvutada ümber võrdeliselt pinge ruuduga. 26. Asünkroonmootori pidurdus. Rekuperatiivpidurdusel on mootori kiirus suurem sünkroonvälja kiirusest. Mootori emj. on suurem pingest. Muutuvad rootorivoolu suund ja moment. Mootor töötab asünkroongeneraatorina, andes võrku aktiivenergiat ja tarbides võrgust reaktiivenergiat enda ergutamiseks. Vastulülituspidurdus saadakse mootori elektromagnetilise pöörlemissuuna muutmisel. Inertsi toimel jätkab rootor algul pöörlemist endises suunas. Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses
Ud>Umax U1* * Juht- f1* lülitus M Joonis 5.5 172 baasil (joonis 1.9). Antud süsteemis kasutatakse veomootori pingevaheldit alaldina kahel eesmärgil: rekuperatiivpidurdusel ja kolmefaasilisest võrgust toidetava akulaadijana. P-või PI-regulaatoriga suletud automaatjuhtimissüsteemi kasutamine aitab stabiliseerida mootori kiirust, nagu näitab joonis 5.6, a. Siin on * = 0 seadekiirus ja 2 = (0 )p libistussagedus. Libistussageduse ja rootori pöörlemissageduse p summa annab magnetvälja pöörlemissageduse seadesuuruse 1*. Elektromotoorjõu E1 täpsemaks juhtimiseks lahutatakse seadepingest pingelang I1R1 (joonis 5.6, b)
annaabi.ee 
