See tähendab, et kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks. Lühidalt, mootori generaatoritalitlust võivad ajamis põhjustada alljärgnevad tingimused. Mootorit käitab töömasin (näiteks auruturbiin, sisepõlemismootor) st kiiruse suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti. Mootorit pidurdatakse rekuperatiivpidurdusega st ajamit peatatakse konstantse momendiga. Joonis 2.15. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [21]. Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses), mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt kiirendamisel ja pidurdamisel). Samuti esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt koormuse tõstmisel ja langetamisel). Kui elektriajam on varustatud vastava
Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks. Lühidalt, mootori generaatoritelitlust võivad ajamis põhjustada alljärgnevad tingimused. 44 Mootorit käitab töömasin (näiteks auruturbiin, sisepõlemismootor) st kiiruse suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti. Mootorit pidurdatakse rekuperatiivpidurdusega st ajamit peatatakse konstantse momendiga. Generaator Mootor or Generaator Mootor Joonis 5.8. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [4]. Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses), mõnedel ajamitel on
. olema ligikaudu ühesugused, kuna kaablide väga erineva pikkuse pūul tekivad neis ka erinevad pingelangud ning pikema kaabliga įilrendatud mootor jääb alaergutatuks. Selle tulemusena nrootori moment vžįheneb. 8.4 Muud ajami valikuga seotud probleemid Tõstemasinad. Tõstemasitra parameetrid määravad sagedusmuunduri võinrsuse. kusjuures tuleb arvestada, et tõstemasin eeldab rrn. 4-kvadrandilist (rekuperatiivpidurdusega) ajamit, rrriļle jaoks on valitud tsükliliseks koot'nruseks sobivad pidurdustakistid. TavaĮiselt kasutatakse tõstemehhanisttlides reduktormootoritega ajameid, nriļle talitļus otl määratud rnaksinraalsagedusega "I0 HZ, kli fo5ķ;: 50 Hz ja .[,, ,nt eļcįį: .fn Ī?ļooįor: -50 Hz. Seejuures suureneb reduktori siserrdkiirus 1,4 korda ning rrõutava ''räljundkiiruse saarrriseks ttrleb kasutada ka vastava ülekandearwga reduktorit. Nendel tingirrrustel ei kaliarre ka mootori
määrata koormuse pidurdusaega. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomendi hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane alalisvoolupidurdus võib põhjustada mootori liigkuumenemist ning seetõttu on soovitav kasutada kaitseseadmeid. Alalisvoolupidurduse kombineerimisel minimaalse energiatagastusega rekuperatiivpidurdusega on üheaegselt vajalikud sageduse vähendamine ja alaliskomponendi lülitamine mootori mähistesse. Sellist pidurdusviisi nimetatakse kompaundpidurduseks. Kokkuvõtteks. Pidurdusseadmed võimaldavad mootori ja toitevõrgu vahelist energiavahetust. Selleks on mitmeid võimalusi. Tõhus pidurdusviis on rekuperatiivpidurdus, mille puhul pidurdusenergia tagastatakse toitevõrku. Antud pidurdusviisi puuduseks on aga pidurdusseadmete kõrge hind
annaabi.ee 
