muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused: 1) rekuperatiivpidurdus, 2) vastulülituspidurdus, 3) dünaamiline pidurdus. 1) Rekuperatiivpidurdus tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. · Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. · Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. · Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui = 0, on I = 0 ja E = U.
8...10% võrra, näiteks asünkroonmootor normaalse töö piirkonnas, samuti haruvoolumootor töötamisel normaalreziimis, ilma lisatakistuseta anksuahelas. Pehme karakteristik, mille puhul kiirus sõltub tugevasti koormusest. Sellist karakteristikutüüpi nimetatakse ka peavoolukarakteristikus, sest vaadeldava rühma mootorite tuntuimaks edisndajaks on alalisvoolu-peavoolumootor. 8. Mootorite elektrilise pidurduse meetodid 1. Rekuperatiivpidurdus, mille puhul ajami mootor töötab generaatorireziimis, andes energiat tagasi võrku. 2. elektrodünaamiline e. Dünaamiline pidurdus, mille juures mootor töötab samuti generaatorina, kuid energia neeldub reostaadis ja mootori mähistes ja hajub soojusena. 3. vastulülitus- e. Vastuvoolupidurdus, kus võrgutoitel mootori lülitusviis vastab pöörlemissuunale, mis on vastupidine tegeliku pöörlemissuunaga vaadeldaval
docstxt/12739213094907.txt
ankruringi takistusest, vaid ka magnetvoost. Seepärastühesuguse käivitusvoolu puhul võib käivitusmoment olla erinev sõltuvalt magnetvoost. Rööpergutusmootori pidurdus. Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus ta moment takistab liikumist. Pidurdusolukorras on momentide ja kiiruste märgid vastupidised mootori olukorrale, s.t. mootor tarbib energiat töömasinalt. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused: 1) rekuperatiivpidurdus, tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub elektromotoorjõud suuremaks kui võrgupinge ja ankruvoolu suund muutub vastupidiseks. Vastupidiseks muutub ka mootori moment
asjaolu, et toitevõrku tagastatud elektrienergiat saavad kasutada teised samasse võrku lülitatud elektritarvitid. Selleks tuleb muunduriga ühendada täiendavad ahelad, mille mõõtmed ja mass ületavad sageli muunduri mõõtmed ning massi. Tänu kõrgele maksumusele kasutatakse antud muundureid harilikult spetsiaalsetes elektriajamites, kus on nõutavad rekuperatiivsed karakteristikud. Seega pole mootori väikese võimsuse ja koormusmuutliku talitluse korral rekuperatiivpidurdus majanduslikult otstarbekas, välja arvatud juhul, kui mootorit toidetakse piiratud võimsusega akupatareist. Dünaamiline pidurdus. Erinevalt rekuperatiivpidurdusest ei tagastata dünaamilisel pidurdusel pidurdustakistisse antud elektrienergiat toitevõrku. Väikese pidurdusenergia puhul on odavam kasutada täiendava muunduri asemel pidurdustransistori ja välist pidurdustakistit. Dünaamilise pidurduse korral muundatakse elektrienergia pidurdustakistis soojuseks.
annaabi.ee 
